Juuli algul toimuval XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma“ lähevad tantsumurule teiste hulgas Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli kaks nais- ja üheksa segarühma. Peoeelsete ülevaatuste läbimiseks sai õpitud uusi tantse, jagatud nii rõõme kui ka väsimust ning kogetud emotsioone seinast seina. See on lugu ühest teekonnast, ootustest ja unistustest.
Aasta tagasi, 18. mail säras õues soe kevadpäike ja Tartus Antoniuse õuel toimus rahvakunstiansambli traditsiooniline kevadkontsert. See oli esimene kord, kui astusin noorema segarühma koosseisus lavale tänavuse tantsupeo Tartu-Voore liigi repertuaari kuuluva tantsuga „Õnnevalss“.
See tants, mille muusika ja liikumise õrnus ning helgus meenutavad suveõhtust romantilist jalutuskäiku, meeldis mulle juba tookord väga. Just neid samme õppides tärkas minus esimene läheneva tantsupeo elevus. Esimesed aimdused uuest repertuaarist, mida saatsid mälestused varasematest tantsupidudest, panid südame kiiremini põksuma ja tekitasid tahtmise võimalikult ruttu Kalevi staadionile astuda. Ometi paistis pidu toona veel nii kaugel …
Uued tantsud ja rõivad
Tõsisem töö hakkas pihta koos uue õppeaasta ja tantsuhooaja algusega. Juba septembri esimestes trennides asusime õppima repertuaari teist tantsu „Paunvere reinlender“, mida juhendaja Mae Viires tutvustas tempoka ja mitut tõstet sisaldava põhikombinatsiooniga. Sukeldusime sammude ja detailide maailma ning kohe sai selgeks, et see võhmale võttev tants nõuab meilt üksjagu täpsust ja vastupidavust.
Õnneks ei anna juhendajad meile armu. Trennid pole nõrkadele: need kestavad kaks tundi, millest ligi poole moodustab soojendus, mille hulka kuulub ka üldfüüsiline osa. Jookseme, teeme treeningkummiga kükke ja väljaasteid ning treenime kõhu-, käe- ja seljalihaseid. See valmistab meid ette just sellisteks tantsudeks nagu „Paunvere reinlender“.
Olgugi et tantsupeol tantsib iga rühm vaid kaks liigitantsu, õppisime mõne trenniga ära ka repertuaari kolmanda tantsu „Kohtumised“, millel on rahulik, aga väga ilus koreograafia. Sedagi tuleb tantsida ülimalt täpselt: korduvaid kombinatsioone on palju, kuid iga kord on need väikeste muudatustega, nii et mälu pannakse korralikult proovile. Lisaks on selle tantsu muusikal tavapärasest keerulisem rütm ja taktimõõt.
Tantsupeohooaja saabumisest andis märku ka muutunud õhkkond trennides. Tajuda võis suuremat elevust, mis segunes õnneks ka suurema kohusetundlikkuse ja pühendumusega. Sagenesid omavahelised jutuajamised tantsupeo ootustest ja ettevalmistustest. Kuna rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber on tantsupeol Tartu-Voore liigijuht, proovisime trennides lavastada ka väljakujooniste ideid ja enne mõnd juhendajate seminari võtsime tantsu lausa tükkideks lahti.
Ootusärevust kasvatasid eelmisel kevadel räägitud jutud, et meie rühma neiud saavad selleks peoks selga uhiuued riided. Hilissügisel tuligi ühte tavapärasesse trenni õmbleja, kes meid ükshaaval üle mõõtis, ja kui jaanuaris koolivaheajalt tagasi trennisaali tulime, olid rõivad kohal: imekena sinine Maarja-Magdaleena kihelkonna seelik, valge särk ja punane lintidega pärg.
Esimesel proovimisel tundus komplekt nii uhke ja õrn – kaunid valged tikandid varrukatel ja kaelusel, seeliku allääres kuldne riba, iga detail ja õmblus paistis ebareaalselt habras …
Talvel, ülevaatuste perioodi lähenedes, kasvas nii pinge kui ka meie sihikindlus. Juhendajad keskendusid aina rohkem repertuaari lihvimisele. Tuleb tunnistada, et kohati oli see aeg väga väsitav, kuid kordagi ei tekkinud tüdimust – eesmärk jõuda suvisele tantsupeole seisis kõigil silme ees. Eriti vahva oli näha, kuidas kogu rühm pingutab, et ülevaatustel hästi esineda.
Ärevus ja uhkustunne
Veebruari alguses toimus esimene tantsupeo ülevaatus. Minul oli küll pisike närv sees, kuid pigem sellepärast, et esinesime nende tantsudega alles esimest korda. Oli eriline tunne tantsupeo verivärske repertuaariga publiku ees olla ning anda kogu tehtud tööle laval tähendus.
Kuu aega hiljem, teise ülevaatuse eel, oli pinevust rohkem, sest just nende etteastete põhjal selgus, kes pääsevad tantsupeole. Eelmisel õhtul aurutasin enda rahustamiseks rahvarõivasärgi ning pakkisin hoolikalt kotti kõik riided, sõled, helmed, vöö, pärja, haaknõelad, sukad, pastlad ja punase huulepulga. Hommikuks oli tunne üllatavalt muretu ja ülevaatusele jõudes valdasid mind ainult positiivsed emotsioonid.
Tartumaa kuraatori ja ülejäänud peotiimi soojus ja heasüdamlikkus hajutasid viimsedki muremõtted. Nad oskasid tekitada tantsijates ühtehoidva õhkkonna. Vöö tugevalt ümber piha ja huuled punased, oligi aeg platsile astuda, et kanda koosseisude kaupa ette repertuaari tantsud ja „Tuljak“. Kui pärast seda esitasid kõik kohaletulnud tantsijad ühiselt proloogi ja finaaltantsu, tundsin ülevoolavat õnnetunnet. Koju läksin rahuliku südamega, teades, et olen andnud endast parima.
Tulemusi oodates pugesid aga hinge siiski väike ärevus ja pinevus. 11. aprillil saabus oodatud vastus: nüüd liigume kindlalt edasi tantsupeole!
Muidugi pole see hooaeg piirdunud vaid tantsupeoks valmistumisega. Suvise peo repertuaari kõrvalt õppisime selgeks kaks uut ning tuletasime meelde kaks eelmise hooaja tantsu, mida esitasime aprillis rahvakunstiansambli 80. sünnipäeva kontserdil. Mai alguses esinesime ansambli pikaajalise kunstilise juhi Helju Mikkeli 100. sünniaastapäevale pühendatud galakontserdil.
Kiire tempo juures vajus eesootav suur pidu hetkeks isegi unustusse, kuid tantsudel me ununeda ei lasknud. Trennid toimuvad endiselt kaks korda nädalas, jätkuvalt on kavas üldfüüsiline ettevalmistus ning kõigi sammude ja liikumise pidev lihvimine ja täpsustamine. Trennikaaslastega on nüüd taas aina sagedasemaks muutunud jutud suvisest peost ning koolimajas ööbijad on juba kirja pandud.
Mõte sellest, et varsti tantsime koos kõigi teiste rühmadega Kalevi staadionil, tekitab rõõmsat elevust. Nüüd on kõik päriselt kätte jõudmas. Enam ei ole tantsupidu kauge ja kättesaamatu tulevik, vaid loetud tantsusammude kaugusel.
Laulu- ja tantsupidu „Iseoma“
Juuli algul Tallinnas toimuval üldlaulu- ja -tantsupeol „Iseoma“ osalevad kõik Tartu Üliõpilasmaja koorid, tantsurühmad ja orkestrid.
Peole sõidavad Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, ülikooli kammerkoor, rahvakunstiansambel, sümfooniaorkester ja puhkpilliorkester Popsid, aga ka Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis ja rahvatantsuansambel Tarbatu.
Publiku ette astub üle 31 000 laulja, ligi 11 000 tantsijat ja umbes 800 rahvamuusikut üle Eesti.
Pealinna jõuab peomelu juba nädal aega varem, sest siis alustavad proove tantsijad. Mõni päev hiljem hakkavad ühisproove tegema lauljad ja muusikud. Tantsupeo esimene etendus antakse 3. juulil kell 19 Kalevi keskstaadionil, teine ja kolmas etendus on 4. juulil kell 11 ja 18.
Rahvamuusikuid saab kuulata 4. juulil kell 14 Vabaduse väljakul.
Kõigi piduliste rongkäik Vabaduse väljakult lauluväljakule algab 5. juulil kell 13 ja sellele järgneb kell 19 laulupeo avakontsert. Laulupeo suurkontsert on 6. juulil kell 14.
Seekordne pidu „Iseoma“ tõstab esile murdekeeled, kodukandi eripära ja pärimusmuusika eheduse.
Tartu kollektiividel on eriline põhjus uhke olla, sest rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber on tantsupeo Tartu-Voore piirkonna liigijuht ja Tartu Ülikooli kooride dirigent Triin Koch laulupeo segakooride liigijuht.
Lisa kommentaar