Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse.
Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter Paaver mõtles pärast magistrantuuri lõpetamist, mida oma eluga peale hakata. Soov maailma näha oli suurem kui auk rahakotis ning viis ta Valga maanteelt, pöial püsti, Aasiasse välja. Tänavu aprillis jõudis see kogemus ka kaante vahele.
„Ega tegelikult ei olegi tegu päris klassikalise käsiraamatuga, vaid värvikireva rännulooga sellest, kuidas ühel jäisel novembrikuu hommikul oma soojast voodist Valga maanteele astusin. Plaanisin poole aastaga Vietnamisse jõuda, taskus väiksem summa kui keskmisel turistil kahenädalase pakettreisi jaoks,“ rääkis raamatu autor.
See oli seiklus läbi Euroopa, Kaukaasia, Lähis-Ida ja Aasia, meeleolud ja võimalused käimas üles-alla nagu Ameerika mägedel, maadeldes üksilduse, bürokraatia ja kargete külmakraadidega.
„Ja mis oleks suurem seiklus, kui liikuda läbi maailma hääletades? Praeguseks on sellest saanud üks kadunud kunst, millega peaaegu keegi enam ei tegele. Muud transpordiviisid on saanud nii kättesaadavaks, et objektiivselt ei olegi hääletada vaja. Aga samas paneb see meid suhtlema, toob oma mullist välja – ning seda on minu meelest meil tänapäevases maailmas rohkem vaja,“ ütles Paaver.
Alati pöidlaküüdi peale muidugi loota ei saa. Siis tuleb edasiliikumisele läheneda loominguliselt, valides selleks näiteks kümnekordselt ülerahvastatud rongi, imeodava lennu- või, praamireisi või isegi mootorratta soetamise. Kõike seda autor tegigi.
Seiklus leidis aset Paaveri magistri- ja doktoriõpingute vahel ning sõbrad muigasid käsikirja lugedes, et see oleks ideaalne raamat ühele bakalaureuse- või magistriõpet lõpetavale tudengile. Muheda rännuloo leiab raamatupoodidest.
