Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
Muheda rännuloo leiab raamatupoodidest. Foto: Peeter Paaver

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse.

Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter Paaver mõtles pärast magistrantuuri lõpetamist, mida oma eluga peale hakata. Soov maailma näha oli suurem kui auk rahakotis ning viis ta Valga maanteelt, pöial püsti, Aasiasse välja. Tänavu aprillis jõudis see kogemus ka kaante vahele.

Pildil raamat ja neiu
Värske „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ räägib sellest, kuidas praegune Tartu Ülikooli geoloogia teadur Peeter Paaver pärast magistriõpingute lõppu kätte võttis ja Eestist Vietnamisse hääletas. Foto: Peeter Paaver

„Ega tegelikult ei olegi tegu päris klassikalise käsiraamatuga, vaid värvikireva rännulooga sellest, kuidas ühel jäisel novembrikuu hommikul oma soojast voodist Valga maanteele astusin. Plaanisin poole aastaga Vietnamisse jõuda, taskus väiksem summa kui keskmisel turistil kahenädalase pakettreisi jaoks,“ rääkis raamatu autor.

See oli seiklus läbi Euroopa, Kaukaasia, Lähis-Ida ja Aasia, meeleolud ja võimalused käimas üles-alla nagu Ameerika mägedel, maadeldes üksilduse, bürokraatia ja kargete külmakraadidega.

„Ja mis oleks suurem seiklus, kui liikuda läbi maailma hääletades? Praeguseks on sellest saanud üks kadunud kunst, millega peaaegu keegi enam ei tegele. Muud transpordiviisid on saanud nii kättesaadavaks, et objektiivselt ei olegi hääletada vaja. Aga samas paneb see meid suhtlema, toob oma mullist välja – ning seda on minu meelest meil tänapäevases maailmas rohkem vaja,“ ütles Paaver.

Alati pöidlaküüdi peale muidugi loota ei saa. Siis tuleb edasiliikumisele läheneda loominguliselt, valides selleks näiteks kümnekordselt ülerahvastatud rongi, imeodava lennu- või, praamireisi või isegi mootorratta soetamise. Kõike seda autor tegigi.

Seiklus leidis aset Paaveri magistri- ja doktoriõpingute vahel ning sõbrad muigasid käsikirja lugedes, et see oleks ideaalne raamat ühele bakalaureuse- või magistriõpet lõpetavale tudengile. Muheda rännuloo leiab raamatupoodidest.

Uudis Fotol kevadsemestri stipendiaadid

Ülikooli sihtasutuse kevadsemestri konkurssidel pälvis toetuse 77 stipendiaati

Kevadsemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest rohkem kui 130 000 euroga 77 inimest. Kuuendat korda anti stipendiumid ka Ukraina üliõpilastele, kokku 10 000 euro väärtuses. UT avaldab stipendiaatide nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Tiiu Kivimaa, Tali Kletter, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol Martin Herem

Ametisse asub esimene tulevikumõtte professor

Ülikooli 400. aastapäeva eel loodi tuleviku­mõtte professuur, mis toob ülikooli tunnustatud mõtlejaid ja ühiskonnaelu mõjukaid praktikuid. Esimene tulevikumõtte professor on kindral Martin Herem. Tulevikumõtte professori tegevus on valdkonnaülene. Herem asub tööle ühiskonnateaduste instituuti. Ta jätkab varasemat teaduskoostööd empiirilise sotsioloogia professori ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol õigusteaduskonna üliõpilased

Õigusteaduskonna konverents-karjäärimess

23. septembril tutvustavad Eesti Rahva Muuseumis paljud õigusteaduse valdkonna asjatundjad juuraüliõpilastele töö- ja praktikavõimalusi. Kell 11.30–14.30 toimuval konverentsil arutlevad üliõpilased, vilistlased ja tööandjad õigusüliõpilaste karjääri puudutavatel teemadel. Milline on õppimiskogemus õigusteaduskonnas? Kas tööandjad on rahul teaduskonna vilistlaste erialase ettevalmistusega? Miks ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol haridusteaduste instituudi doktorikool

Haridusteadlaste sünnipäevakonverents

25. septembril tähistab Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut konverentsiga „Mõttekäigud“ 25 aasta möödumist haridusteaduskonna loomisest. Konverentsi kuues vestlusringis arutlevad haridusteadlased, praktikud ning instituudi vilistlased ja üliõpilased nii numbriteta hindamise, keele ja identiteedi seoste, neurotüüpilisuse tähenduse, õpetajate professionaalse arengu kui ka tehisaru ...
Universitas Tartuensis
Uudis Fotol tudengipäevade meeskond

Sügise teevad lustlikumaks tudengipäevad

Septembri lõpul toimuv Tartu Tudengipäevade sügisfestival lisab loengute ja seminaride kõrvale nädala jagu põnevust, nalja ja loomerõõmu. Festivalinädal algab 21. septembril traditsioonilise pannkoogihommi­kuga, kus Tartus tegutsevad tudengi- ja noorteorganisatsioonid pakuvad Raekoja platsil tasuta hommiku­sööki. Korraldajate sõnul jagub süüa ligi 2000 ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Fotol Indrek Kelk, Kstina Noormets ja Toomas Asser

Ülikool ärgitab leidma liikumisest rõõmu

Kui töö- või koolipäev möödub arvuti taga ja õhtul ootavad kodused kohustused, võib soovitus rohkem sportida tunduda järjekordse pealesunnitud ülesandena niigi pikas nimekirjas. Uus liikumis- ja heaoluprogramm „Tartu Ülikool liigub“ võtab vabamalt: pole vaja tingimata ränka trenni teha, vaid võiks ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Fotol teenindaja jootrahaga

Pooled tudengid ei saaks tööl käimata endale õpinguid lubada

Üliõpilaste keskmised väljaminekud on viimase kolme aastaga kasvanud pea kaks korda kiiremini kui keskmised sissetulekud ja umbes veerand üliõpilaskonnast tajub tõsiseid rahalisi raskusi, selgub Praxise hiljutisest uuringust. „Kui ma ei oleks kahes kohas tööl, siis ma tõesti ei elaks ära,“ ...
Andrus Karnau
Aktuaalne Fotol Kstina Noormets Physicumi katusel

Ülikooli ruum käib ajaga kaasas

Tartu Ülikooli uus ruumilise arengu strateegia ei räägi ainult moodsatest laboritest ja hoonetest. Selle keskmes on soov pakkuda töötajatele ja üliõpilastele töö- ja õppekeskkonda, kus on tõeliselt mõnus olla. Ruumilise arengu strateegia suunab ülikooli kinnisvaraga seotud tegevust järgmisel kümnel aastal ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Fotol TÜ Pärnu kolledž

Pärnu kolledž 30

Mis oleks saanud siis, kui Pärnust poleks kunagi saanud ülikoolilinna? Ajalugu alternatiivseid stsenaariume tavaliselt ei armasta, aga kui viimased viissada aastat midagi näitavad, siis seda, et Pärnu ja ülikoolide teed kipuvad varem või hiljem ristuma. Kõrgema õppeasutuse rajamist kaaluti Pärnus ...
Ain Hinsberg
Accept Cookies