Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
Hämarikus valgustab toomkirikut ja kooriosa valguskuma. Foto: Martin Siplane

Valgusemäng lööb toomkiriku varemed öösiti maagiliselt särama

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Tartu toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ pälvis rahvusvahelisel konkursil LIT Lighting Design Awards auhinna kultuurimälestise valgustuse kategoorias ning Lähis-Ida konkursil „Light + Intelligent Building“ aasta valgusprojekti auhinna.

Toomkiriku valgustus süttib hämarikus – olenevalt aastaajast eri kellaajal – ning imiteerib päikesetõusu, õhtuhämaruse varjundeid ja loojangukuma. Loojanguni valgustab kiriku võlve ja aknaid soe valgus, hämardudes lisanduvad merevaigukarva valguslahendused.

Pimeduses värvuvad müürid punaseks ja õhtul helgib tornide all tähejõe installatsioon. Pärast südaööd valgus nõrgeneb, et Toomemäe loomi, linde ja muid elanikke mitte segada, ja kirik läheb ööunne. Hommikul tervitab valguskunstiteos varaseid Toomemäele saabujaid ja lülitub siis päikesetõusuga päevaks välja. Reedeti ja nädalavahetuste õhtutel saab imetleda värviliste varjude mängu.

Valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ telliti toomkirikule püsivaks välisvalgustuslahenduseks. Avaetendus toimus Tartu kultuuripealinna tiitli tähistamisel. 

Belgia valgusdisainiagentuuri Light To Light ning nende Itaalia ja Hispaania partnerite loodud valgusemäng põhineb eestlastele tuttaval lool, mis sümboliseerib valguse ja pimeduse kohtumist.

Kunstnike sõnul soovisid nad kaitsta toomkiriku kultuuripärandit ja Toomemäe öötaevast. Kogu installatsiooniks vajalik tehnika paigaldati äärmiselt hoolikalt, et vältida telliskivimüüride kahjustamist, seadmete nähtavust ja valgusreostust.

„Kuna toomkirik asub pimedas pargis, piisab vähesest valguskontrastist, et võimas hoone välja joonistada, kasutatud soe punane valgus häirib elusloodust võimalikult vähe,“ selgitasid nad valguslahenduse tutvustuses.

Projektijuht Karoliina Kalda ütles, et tagasiside on olnud väga hea. „On ju toomkirik seni pikalt pimeduses püsinud ning nüüd on tänu valgusele ka öisel ajal võimalik hoone ilust rõõmu tunda. Kõige rohkem on küsitud selle kohta, millal täpselt erinevaid valguskihte näha saab, aga seda on keeruline öelda, sest valgusstseenid vahetuvad aeglaselt ning nende vahetumise kiirus oleneb aastaajast ja öö pikkusest,“ sõnas Kalda.

Et külastajatel oleks võimalik näha, mis öö jooksul aeglaselt müüridel lahti rullub, on alates pimedusest igal täistunnil võimalik vaadata kõigi valguskihtide kiirendatud läbimängu.

Uudis

Lahtiste uste päev

26. veebruaril on kõik huvilised oodatud Tartu Ülikooli lahtiste uste päevale, mis toimub ülikooli raamatukogus ja teistes ülikooli hoonetes üle Tartu linna. Lahtiste uste päeval ootavad ees Vaata lisateavet ja registreeru lahtiste uste päevale ülikooli veebilehel.
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil sügissemestri stipendiaadid

Anti üle sügissemestri stipendiumid

Sügissemestri stipendiumikonkursside tulemusena jagati Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest õppuritele, töötajatele ja teadlastele välja rohkem kui 200 000 euro väärtuses stipendiume. Stipendiumid anti üle 23. jaanuaril Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimunud pidulikul vastuvõtul ja 20. veebruaril ülikooli aulas toimunud vabariigi aastapäeva ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Meie parimad kaasautorid 2025

Universitas Tartuensis tõstab eelmise aasta kaasautoritena esile Jüri Talvetit, Risto Metsa ja Piret Ehrenpreisi. Tunnustame kaasautori aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua; ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid ja arutelusid ülikoolis, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Alvo Aabloo

Alvo Aabloo sai inseneeria elutöö tunnustuse

Detsembris esimest korda toimunud inseneeriahariduse tänuüritusel pälvis Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo inseneeria elutöö tunnustuse. Alvo Aabloo on materjaliteadlane, füüsik ja robootik, kes on oma karjääri pühendanud Eesti inseneeriavaldkonna ja -hariduse arendamisele. Ta on algatanud mitmeid üritusi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Ene-Margit Tiit

Rahvusmõtte auhinna sai emeriitprofessor Ene-Margit Tiit

Rahvusülikooli aastapäeval anti üle Rahvusmõtte auhind. Selle pälvis emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kelle töö teadlase, õpetlase ja ühiskonnategelasena on märkimisväärselt mõjutanud Tartu Ülikoolis tehtavat eestikeelset valdkondadevahelist teadust ja rahvuslikku eneseteadvust. „Minu arusaamise järgi on Rahvusmõtte auhind olnud rohkem humanitaaride valdkond, mina ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil võitjad

Õppekvaliteedi edendamise auhinna sai humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas algatati õppekvaliteedi eesmärkide täitmiseks kogemuspäevade sari, kus õppejõud saavad omavahel jagada kogemusi, edulugusid ja õppetunde. Valdkonna eesmärk on tagada nüüdisaegne, õppimiskeskne ja tulemuslik õpiprotsess, mis toetab nii üliõpilaste kui ka õppejõudude arengut. Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ...
Universitas Tartuensis
Pildis Pildil muutuste juhtimine

Kaamerasilm püüdis kinni sotsiaalteaduste õppekavad

Detsembris avati Lossi 36 õppehoone esimese korruse koridoris näitus, kus näeb Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilaste fototõlgendusi kümnest Tartu Ülikooli õppekavast. Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Margit Kelleri sõnul on see näitus mõtteline jätk mullusele ühisprojektile, kus viidi omavahel kokku sotsiaalteaduste valdkonna doktorandid ja ...
Laura Kiili
Diskussioon Pildil on õppehoone Oculus

Inglismaa ülikoolide kogemus: tüütu masinavärk tagab turvatunde

Nii ühiskondlik tähelepanu kui ka üliõpilaste ja õppejõudude surve panevad üha suuremat rõhku panema võrdsele kohtlemisele. Mida Tartu Ülikool on selles vallas ära teinud ja kas meil on välisülikoolidelt milleski eeskuju võtta? Tartu Ülikoolis on olemas soolise võrdõiguslikkuse kava, võrdse ...
Andrus Karnau
Aktuaalne Pildil Triin Laisk

Iganenud ootused pidurdavad naisteadlasi

Paljud noored naisteadlased kannatavad tubli tüdruku sündroomi käes ning liigne kriitilisus enda ja oma töö suhtes võib saada eduka teadustöö peamiseks takistuseks, tõdeb Tartu Ülikooli genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk. Läbi aegade on teaduses domineerinud mehed. Viimastel aastakümnetel on esile ...
Kaja Koovit
Accept Cookies