Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Lugeja eeldab sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna „doktor“, on tegu arstiga. Foto: Freepik

Keda nimetame doktoriks?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen.

Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur.

Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:
1) kõrgeim teadus- ja kutsekraad ning seda kandev inimene;
2) arsti tiitel.

Lugeja eeldab siiski sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna doktor, on ta arst. Oleme rohkem harjunud lausetega Dr Lehe vastuvõtt algab kl 9 või Südameoperatsiooni tegi dr Heldur Mägi. Seepärast võivad loo alguses esitatud näited põhjustada esmasel lugemisel mõningast segadust.

Ent astugem korraks samm tagasi ja mõelgem, kas teaduskraadi tähistava sõna doktor või selle lühendi dr või ka PhD kasutamine on sellises tippkõrgkoolis nagu Tartu Ülikool üldse õigustatud. Kas pole endastmõistetav, et näiteks doktoritöid juhendavad akadeemilised töötajad on ise doktorikraadiga? Selle rõhutamine eraldi sõna või lühendiga tekitab tunde, nagu oleksid nad silmatorkavad erandid.

Pigem võiks doktor ja dr jääda ikka arstide pärusmaale, aga muu akadeemilise töötaja puhul võiks selle toonitamisest loobuda. Märksa sisukam on kasutada ametinimetust, olgu selleks professor, kaasprofessor, teadur vm.

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril majanduse kaasprofessor Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on professor ~ prof Laura Aas ja kaasprofessor ~ kaasprof Rein Põld ning oponent kaasprofessor ~ kaasprof Pekka Kapanen.

Sandra Mets on meie instituudi keeleteaduse vanemteadur.

Kui millegipärast on siiski soov just doktorikraadi rõhutada, aitaks arstitiitliga segiajamist vältida see, kui lisada kraadi ette, mis valdkonnas see on saadud. Sealjuures on võimalik kasutada nii eesti- kui ka ladinakeelset sõna või lühendit:

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril majandusdoktor ~ maj-dr Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr. phys. Laura Aas ja dr. phys. et math. Rein Põld ning oponent dr. phil. nat. Pekka Kapanen.

Sandra Mets (PhD) on meie instituudi vanemteadur.

Meeles tasub pidada, et lühendit PhD kaldkirja ei panda, kuid pikemad ladinakeelsed doktorikraadide nimetused ja lühendid küll (siinsetes näidetes on need otsekirjas, sest näited ise on kaldkirjas). Samuti ei lisata eesti lühendite prof ja kaasprof järele punkti.

Silmatorkav ja rõhutamist vääriv tiitel on üksnes audoktor, mida kunagi ei lühendata.

Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies