Essee

Imäkeelepuu kasvatamine

Imäkiil tiid,mis ollaq keeletü,keeleldä,kiildünü. Algusõn om helü. Nii nagu loomad ei mõista inimest sõnadest, vaid hääletoonist, nii kuuleb ka väike inimene kõigepealt häält. Lapse vastuvõtlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama häälega. Mina mäletan saatuse tahtel rohkem ...

Kauksi Ülle Juhtkiri

Veidike ajakirjanduse köögipoolest

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see õigupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud. Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo sõnul ei vasta tõele ettekujutus, et lugeja ei taha enam ...

Tiia Kõnnussaar Essee

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...

Egert Vene Arvamus

Kas tuleb „see tunne“ peale?

Edgar Valter kirjutas oma „Pokuraamatus“, et pokudel hakkab ebamugav, kui elupaik enam ei toimi. Kui vesi kaob, kui toitained ei jõua enam nendeni, ei jää nad ootama, et ehk paraneb olukord iseenesest. Nad hakkavad liikuma. Nad otsivad uut kodu, peatuvad ...

Tõnu Esko Kõne

„Sõnade hirmutav jõud“

Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professori Andreas Ventseli ettekanne vabariigi aastapäeva kontsertaktusel 21. veebruaril 2025. Täna, pidupäeva ootuses kõlab kõne pealkiri „Sõnade hirmutav jõud“ ehk pisut ebakohaselt, võiks ju rääkida millestki helgest. Samas – Eesti Vabariiki meile rohkem kui saja aasta eest ...

Andreas Ventsel Juhtkiri

Teaduskeel tahab turgutamist

Sel kuul, kui tähistame Eesti iseseisvuspäeva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub mõtiskleda, kas eesti keel on oma kodus tõepoolest peremees – või on ta pelgalt suiline, kes murrab küll tööd teha, aga tähtsate asjade otsustamisest jääb kõrvale. Kolm ...

Merilyn Merisalu Arvamus

Kuidas teadustööks uusi rahastusallikaid leida

Universitas Tartuensis jätkab arutelu teaduse rahastamise üle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste põhjal võimalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides jõudsalt kasvanud ja jõudnud isegi ...

Mart Saarma Essee

Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab

Kas ülikool, vaba mõtte kandja, on jäänud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusmõtte hoidjaks ja eestvedajaks? Rahvusmõte pole midagi imetabast, midagi iseäralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku – esivanematelt päritud väärtuste, teadmiste ja traditsioonide – hoidmine ning nende edasikandmine ja tõlgendamine muutuvates vooludes ...

Krista Aru