Juhtkiri

Tartu Ülikool ja tarkuse kiirtee

Oktoobri lõpul toimunud arengukonverentsil „Maailma, Eesti ja meie ülikool“ rõhutas rektor Toomas Asser, et Tartu Ülikooli roll ei piirdu üksnes hariduse ja teadusega, vaid ulatub kaugemale: kui ülikool edeneb, tugevnevad ka ühiskond ja majandus. Edenemine eeldab stabiilsust ja kaugemat sihti. ...

Kaja Koovit Essee

Kuidas kindlustada akadeemiline järelkasv?

Ülikoolide ühiskondlik eesmärk on alates teise maailmasõja lõpust väga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20. sajandi kõrghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide ülikoolid nüüdseks raskesse finants- ja poliitseisu. 20. sajandil muutus üli­koolide roll drastiliselt: elitaarsetest, vaid väga väikest osa inimesi ...

Kristina Kallas Juhtkiri

Idealismist ja pragmaatikast

Tabasin end üsna hiljuti sisekaemuslikult mõttelt, et minust, idealistist, on paarikümne aastaga saanud pragmaatik. Need pole küll vastandliku tähendusega sõnad ning ei saa öelda, et seega on asjad läinud otseselt kas paremaks või halvemaks. Millegipärast hakkasin aga ikkagi muretsema: kas ...

Merilyn Merisalu Arvamus

Julgus sekkuda on väärtuspõhise kultuuri mõõdupuu

Sekkumine on osa kogukondlikust vastutusest: see ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline viis probleemide ennetamiseks. Hooliva ja õiglase kogukonna üks olulisimaid tunnuseid on liikmete valmisolek sekkuda, kui märgatakse ebaõiglust, kiusamist või kõrvalejäetust. Sekkumine pole pelgalt julge tegu – ...

Anneliis Kilk Juhtkiri

Vana aja mõtted ja uue aja inimesed

Seekordset ajakirjanumbrit kokku pannes kerkis korduvalt esile igikestev (põlvkonna)vahetus: ülikoolis vahetuvad vabade kunstide professor, üliõpilaskonna juhatus ja kultuuriakadeemia juht; meie lehekülgedel on kõrvuti kõrgelt hinnatud vanema põlve arvamusliidrid ja samal erialal alles esimesi – kuigi samuti märkimisväärseid – samme astuvad noored. Mõlemail ...

Merilyn Merisalu Essee

Imäkeelepuu kasvatamine

Imäkiil tiid,mis ollaq keeletü,keeleldä,kiildünü. Algusõn om helü. Nii nagu loomad ei mõista inimest sõnadest, vaid hääletoonist, nii kuuleb ka väike inimene kõigepealt häält. Lapse vastuvõtlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama häälega. Mina mäletan saatuse tahtel rohkem ...

Kauksi Ülle Juhtkiri

Veidike ajakirjanduse köögipoolest

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see õigupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud. Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo sõnul ei vasta tõele ettekujutus, et lugeja ei taha enam ...

Tiia Kõnnussaar Essee

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...

Egert Vene