Füüsika instituudi kliimauuringute keskuse teadlased avastasid, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka.
Saasteosakeste mõju pilvedele on seni olnud inimtegevuse kliimamõju kõige ebaselgem komponent, kuigi teatakse, et see korvab osaliselt inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud soojenemist.
Töörühm näitas esimesena maailmas, et õhusaasteosakesed käituvad atmosfääris jäätekke tuumadena, põhjustades pilvede lumestumist. See vähendab pilvede hulka ning mõjutab päikese- ja soojuskiirguse voogusid. Kui pilvi on vähem, neeldub selle nähtuse tagajärjel aluspinnal rohkem päikeseenergiat.
Kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll selgitas, et tema juhitava töörühma avastus rõhutab edaspidise uurimistöö vajadust. „Kui jäätuumadena käituvate saasteosakeste mõju peaks avalduma ka mujal kui tehaste vahetus läheduses, võib nähtus mõjutada peale tööstuspiirkondade ka kogu Maa kliimat,“ ütles Toll.
Varasemast on teada, et saasteosakesed muudavad pilvi heledamaks, mis omakorda jahutab kliimat. Kui teadlased suudaksid täpsemalt kindlaks teha õhusaasteosakeste jahutava mõju tugevuse, saaks koostada veelgi täpsemaid ja usaldusväärsemaid kliimaprognoose.
„Meie uurimistöö laiem eesmärk on uurida, kas õhusaasteosakeste jahutav mõju on seni arvatust tugevam ja kas ees ootavad kliimamuutused on kiiremad, kui praeguse kliimapoliitika aluseks võetud prognoosid näitavad,“ sõnas Toll. Kui mainitud mõju on suur, tähendaks see ka seda, et senise üleilmse soojenemise on esile kutsunud arvatust väiksem inimmõju ja Maa kliima on inimmõju suhtes väga tundlik.
Uued teadmised aitavad koostada usaldusväärsemaid kliimaprognoose ja kujundada teaduspõhist kliimapoliitikat.
