Liigu edasi põhisisu juurde
Essee
Üliõpilaskonna Sihtasutuse tegevjuht Petrik Saks. FOTO: Marie-Johanna Kippar

Pulbitsev tudengielu kutsub härjal sarvist haarama

Petrik Saks Üliõpilaskonna Sihtasutuse tegevjuht

„Mäletan oma ülikooliaja algust siiani hästi. Juba esimestel nädalatel avanes mulle senitundmatu maailm,“ kirjutab Petrik Saks, kes innustab tudengeid Tartu-aastatest parimat võtma.

Alustasin Tartu Ülikooli ajaloo bakalaureuseõppes 2019. aasta sügisel paljudele praegustelegi rebastele tuttavas teadmatuses, ärevuses ja elevuses. Kodukandist Saaremaalt polnud mul varem olnud põhjust Taaralinna reisi ette võtta, seega alustasin elu võõras linnas ja täiesti puhtalt lehelt, ilma sõprade ja tuttavateta.

Enamik mu klassikaaslasi suundus Tallinna kõrgkoolidesse, mind aga kutsusid Emajõe Ateenasse just tudengilinna maine ja müstiline Tartu vaim, millest olin ammu kuulnud. Lisaks maailmatasemel haridusele lootsin kogeda tõelist tudengipõlve, ehkki tol ajal puudus mul veel arusaam, mis sõnade tudengilinn ja tudengipõlv taga tegelikult peitub.

Mäletan oma ülikooliaja algust siiani hästi. Juba esimestel nädalatel avanes mulle senitundmatu maailm. Iga aasta septembris toimub Tartus meeletu hulk tudengitele mõeldud üritusi – ole ainult mees ja kõnni kohale!

Ohtralt võimalusi elada tegusat elu

Võrgustiku „Ole rohkem“ tudengimessilt ja veebilehelt saab infot kõikvõimalike üliõpilasorganisatsioonide kohta, kes ootavad uusi liikmeid. Ülikoolis korraldatakse arvukalt rebastele mõeldud infoõhtuid; väga menukas on Tartu Tudengipäevade sügisfestival. Teavet ürituste ja võimaluste kohta on külluses. Esmakursuslasena rabas kogu see mitmekesisus mind jalust.

Suuremate õppekavade juurest võib leida erialaseltsi, kuhu kuuludes saab populariseerida oma eriala, täiendada teadmisi või lihtsalt leida sarnaste huvidega tuttavaid. Mina astusin tänu kursusekaaslastele ülikooli ajalooringi, mis korraldab oma liikmetele väljasõite, mälumänge, salongiõhtuid õppejõududega, saunaõhtuid jmt. Nii hakkasin Tartu tudengielu väärtustest järk-järgult aru saama.

Tõeliselt elumuutvaks osutus aga liitumine tudengiorganisatsiooniga AIESEC Tartu. Kuigi olin sellest kuulnud juba septembris tudengimessil, otsustasin infoõhtule minna alles kevadsemestri alguses. Võrreldes ajalooringiga pakuti ühingus võimalust tutvuda teiste õppekavade tudengitega. Kuna AIESEC Tartu on rahvusvahelise organisatsiooni haru, meelitas ühtlasi võimalus praktiseerida inglise keelt ja tutvuda välistudengitega. Sain aru, et olin leidnud oma inimesed.

Julgem tunne sukelduda tundmatusse

Rahvusvahelisi praktika- ja vabatahtlike vahetuse programme korraldav üliõpilasorganisatsioon AIESEC ootab oma liikmetelt aktiivset meeskonnatöös osalemist. Minu esimesed ülesanded olid müügitiimis: pakkusime Eesti ettevõtetele võimalust leida erialase kogemusega praktikante välisriikidest.

Mõistagi oli võõrastele helistamine ja koosolekute korraldamine 19-aastasele esmakursuslasele algul üsna ebamugav, ent katsetamine ja ka põrumine karastasid ning andsid hea kogemuse. Võimaluse end proovile panna leiab hakkaja üliõpilane pea igas tudengiorganisatsioonis.

2020. aasta mais kutsus minu tiimijuht mind liituma organisatsiooni juhatusega. Alguses olin kõhklev, sest mul puudus juhtimiskogemus. Lõpuks otsustasin kandideerida – see oli lihtsalt liiga hea arenguvõimalus, et loobuda.

Nüüdseks olen ligi viis aastat olnud mitmes organisatsioonis juhtrollides; praegu olen tegevjuht Tartu tudengiorganisatsioone koondavas Üliõpilaskonna Sihtasutuses.

Niisiis sain lisaks bakalaureusekraadile ajaloos kolme aasta jooksul ka suure hulga kogemusi meeskonna juhtimises, eelarvete, projektide ja arengukavade kirjutamises, sponsorite otsimises, avalikus esinemises, ajaplaneerimises, turunduses ja konfliktide lahendamises.

Ent see pole loomulikult kõik: olen neist organisatsioonidest leidnud oma parimad sõbrad. Saadud kogemused ajendasid mind edasi õppima – valisin muutuste juhtimise magistriõppekava. Kokkuvõttes, tänu aktiivsele tudengielule leidsin sõbrad, uue eriala, rohkesti kasulikke töiseid tutvusi ja ka esimese päris töökoha.

Tartu kui ühtaegu väike ja suur ülikoolilinn

Pärast viit aastat ülikoolis võin öelda, et Tartu teevad eriliseks tudengid ja üliõpilasorganisatsioonid, mida on siin kokku üle 60. Pikkade traditsioonide ja kirevate värvidega akadeemiliste organisatsioonide kõrval pakuvad rohkesti võimalusi ka erialaseltsid ja huvipõhised noorteorganisatsioonid.

Tartu kompaktsus ja suur tudengite osakaal soodustavad uute tutvuste loomist. Ainuüksi Tartu Ülikoolis on ligikaudu 15 000 üliõpilast. Linn on tudengitest tulvil ja neile korraldatakse rohkesti üritusi. Suhtlemisvõimalusi ning noorele täiskasvanule mõeldud organisatsioone ja programme peaks jaguma igaühele.

Julgustan kõiki rebaseid, aga ka juba mõnda aega ülikoolis õppinud noori võtma oma tudengipõlvest parimat. Väärt haridus on väga oluline, ent vilistlasena jääte tudengiajast kõige helgemalt mäletama seda, mille leiate pärast loenguid: hoolivat sõpruskonda, arendavaid ettevõtmisi ja kõikvõimalikke oskusi, mis aitavad pärast õpingute lõppu eristuda ja tööturul silma paista.


Ülevaate Tartus tegutsevatest üliõpilasorganisatsioonidest leiad võrgustiku „Ole rohkem“ veebilehelt.

Lisa kommentaar

Essee Pildil Kristina Kallas

Kuidas kindlustada akadeemiline järelkasv?

Ülikoolide ühiskondlik eesmärk on alates teise maailmasõja lõpust väga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20. sajandi kõrghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide ülikoolid nüüdseks raskesse finants- ja poliitseisu. 20. sajandil muutus üli­koolide roll drastiliselt: elitaarsetest, vaid väga väikest osa inimesi ...
Kristina Kallas
Essee Võrokõisi Kongressi Vanembite kogo, keskel sinises Kauksi Ülle

Imäkeelepuu kasvatamine

Imäkiil tiid,mis ollaq keeletü,keeleldä,kiildünü. Algusõn om helü. Nii nagu loomad ei mõista inimest sõnadest, vaid hääletoonist, nii kuuleb ka väike inimene kõigepealt häält. Lapse vastuvõtlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama häälega. Mina mäletan saatuse tahtel rohkem ...
Kauksi Ülle
Essee Fotol Egert Vene

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...
Egert Vene
Essee Pildil Krista Aru

Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab

Kas ülikool, vaba mõtte kandja, on jäänud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusmõtte hoidjaks ja eestvedajaks? Rahvusmõte pole midagi imetabast, midagi iseäralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku – esivanematelt päritud väärtuste, teadmiste ja traditsioonide – hoidmine ning nende edasikandmine ja tõlgendamine muutuvates vooludes ...
Krista Aru
Essee

Meelis Kull: kuidas mõelda tulevikust?

Masinõppe kaasprofessori Meelis Kulli akadeemiline loeng rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2024. Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik määramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui mõni aasta tagasi. Määramatust põhjustab näiteks see, et üksikust sündmusest võib muutuda ...
Meelis Kull
Essee

Haritud rahva kasvatamine ei tähenda tipu madalamaks lihvimist, vaid madalike kergitamist

Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri kõne rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2024. Igal aastal koguneme ülikooli aulasse, et pühitseda 1919. aasta 1. detsembril just siinsamas toimunud sündmusi, millega asuti rajama vundamenti noorele Eesti Vabariigile. Eestikeelse ülikooli avamise erakordsust aitab mõista siin ...
Toomas Asser
Essee

Kuidas teadusraha süsteemi paremaks teha?

Kõige vaieldamatult positiivse kõrval iseloomustab Eesti teadusrahastust liigne ennustamatus. Kujutlegem mõnekümne töötajaga realistlikku allüksust, mis sõltub suuremalt jaolt Eesti Teadusagentuuri (ETAG) grantidest. On igati tõenäoline, et ühel aastal jääb napilt rahastamata kaks sellise allüksuse granditaotlust, s.t töörühmad ei saa lõppevate ...
Toomas Tammaru
Essee

Rahvuse kompass näitab eksistentsi suunas

Viimaste kümnendite mitmekülgsemaid intellektuaale Eestis, kellest nüüd on saanud taas tartlane, kirjanik Mihkel Mutton oma 2010. aastal ilmunud „Mälestuste“ raamatu IV köites alapealkirjaga „Kandilised sambad. Ülikool“ tõdenud, et ta sattus ülikooli üleminekuajal. Tema kursusest ilmus eelmise aasta lõpus ka vilistlasraamat „Armsas Tartus ...
Rein Veidemann
Essee

Kas vabadusega võib ka liiale minna?

„Lihtsalt lindista. Unusta, mida teised soovivad – sina vastutad, mida sa edasi annad,“ soovitas lasteaiapedagoogist ema mulle 2020. aasta suvel, mil valmistasin ette turundussemiootika õppeaine materjale. Materjalide lindistamine on õpetamise väike osa, aga minu jaoks oli see väga oluline. Nimelt ...
Sven Anderson
Accept Cookies