Liigu edasi põhisisu juurde
Üks küsimus
FOTO: Gerd Altmann / Pixabay

Kuidas leida teadustööks raha? Viis infoallikat teadlasele

Kalmer Lauk TÜ teadus- ja arendustegevuse analüütik

Võrreldes viie aasta taguse ajaga sõlmiti 2023. aastal Tartu Ülikoolis teadus- ja arendustegevuse välislepinguid rohkem kui kaks korda suuremas summas: üle 40 miljoni euro eest. See oleks olnud keeruline, kui meie teadlastel ei oleks muu hulgas käepärast järjest paremaid võimalusi ja tuge teadusrahastuse leidmiseks ja taotlemiseks.

Millised on viis kõige asjakohasemat allikat, kust ülikooli töötajad saavad infot teadustöö rahastamise võimaluste kohta?

  1. Grandikeskuse töötajad annavad hea meelega nõu ja uurivad järele, kas mõni meie koordineeritav rahastusvõimalus vastab soovitud tingimustele. Soovitame panna kirja sisulised plaanid ja rahastusvajaduse ning saata need meie rahastusmeetme koordinaatorile või mulle, et võiksime leida sobiva kontaktisiku. Ühendust tasub võtta ka juhul, kui on üldisi küsimusi rahastusvõimaluste kohta või soov tellida teadusrahastuse teemaline, sh üksuse vajadustest lähtuv koolitus või infotund.
  2. Pivot-RP on üks suurimaid tasulisi rahastusvõimaluste andmebaase ning ülikooli töötaja pääseb sellele ligi oma ülikooli kasutajatunnuse ja parooliga. Andmebaas soovitab teadlasele rahastusvõimalusi automaatselt, tuginedes tema avalikele andmetele ORCID-i veebilehel. Seepärast tasub hoida oma andmed ajakohasena ja luua Pivot-RP-s oma märksõnadele sobivad salvestatud otsingud (avalehel jaotis „Advisor“, lisatud kuvatõmmisel jaotis „Funding Matches“). Grandikeskusest saab tellida ka Pivot-RP koolitusi. 
  3. Uurimissuundade töölaualt saab avalikkus esmase ülevaate Tartu Ülikoolis tehtavast teadustööst (uurimissuundadest, töörühmadest, laboritest, õppetoolidest jm). Ülikooli teadlasele kuvatakse talle sobivate rahastusvõimaluste lühinimekiri, mis on koostatud uurimissuuna juhi esitatud märksõnade alusel (neid saab uuendada) ja pärineb Pivot-RP-st. Täielikuma teabe saamiseks suunduge töölaualt Pivot-RP-sse. Boonusena hõlbustab uurimissuuna töölaud ülikoolist koostööpartnerite leidmist, sest kuvada saab kõik teatud teemaga tegelevad teadlased.
  1. Rahastusvõimaluste infokiri on ülikooli töötajale üks kõige operatiivsemaid teadusrahastuse info allikaid, sest see saabub tellija e-postkasti igal esmaspäeval (v.a suvel jm üksikjuhtudel). Grandikeskuses valitakse infokirja tähtsaim teave algavate taotlusvoorude, aga ka näiteks ürituste kohta, mis seostuvad teadusrahastuse ja selle haldamisega. Infokiri ilmub eesti ja inglise keeles.
  1. Grandilisti kaudu saadavad grandikeskuses töötavad rahastusmeetmete koordinaatorid tellijate postkasti taotlusvoorude, koolituste ja seminaride kohta pakilist teavet, mis võib rahastusvõimaluste infokirja ajaks olla juba aegunud.

Need viis vältimatut teerada aitavad akadeemilisel töötajal jõuda rahastamisvõimaluste infoni. Ehkki kirjeldatud abivahendid on mõeldud ennekõike teadusrahastuse leidmiseks, võib grandikeskusse pöörduda ka juhul, kui päevakorral on õppekavaarenduse rahastamine.

Kõik küsimused on grandikeskuses teretulnud, sest ainult teadlaste ja tugitöötajate koostöös saame kõige edukamalt tuua ülikooli vajalikke investeeringuid ja teadusraha.

Lisa kommentaar

Juhtkiri Pildil Kaja Koovit

Tartu Ülikool ja tarkuse kiirtee

Oktoobri lõpul toimunud arengukonverentsil „Maailma, Eesti ja meie ülikool“ rõhutas rektor Toomas Asser, et Tartu Ülikooli roll ei piirdu üksnes hariduse ja teadusega, vaid ulatub kaugemale: kui ülikool edeneb, tugevnevad ka ühiskond ja majandus. Edenemine eeldab stabiilsust ja kaugemat sihti. ...
Kaja Koovit
Essee Pildil Kristina Kallas

Kuidas kindlustada akadeemiline järelkasv?

Ülikoolide ühiskondlik eesmärk on alates teise maailmasõja lõpust väga palju muutunud. Muutus, mida on nimetatud ka 20. sajandi kõrghariduse buumiks, on toonud arenenud riikide ülikoolid nüüdseks raskesse finants- ja poliitseisu. 20. sajandil muutus üli­koolide roll drastiliselt: elitaarsetest, vaid väga väikest osa inimesi ...
Kristina Kallas
Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu

Idealismist ja pragmaatikast

Tabasin end üsna hiljuti sisekaemuslikult mõttelt, et minust, idealistist, on paarikümne aastaga saanud pragmaatik. Need pole küll vastandliku tähendusega sõnad ning ei saa öelda, et seega on asjad läinud otseselt kas paremaks või halvemaks. Millegipärast hakkasin aga ikkagi muretsema: kas ...
Merilyn Merisalu
Arvamus Fotol Anneliis Kilk

Julgus sekkuda on väärtuspõhise kultuuri mõõdupuu

Sekkumine on osa kogukondlikust vastutusest: see ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline viis probleemide ennetamiseks. Hooliva ja õiglase kogukonna üks olulisimaid tunnuseid on liikmete valmisolek sekkuda, kui märgatakse ebaõiglust, kiusamist või kõrvalejäetust. Sekkumine pole pelgalt julge tegu – ...
Anneliis Kilk
Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu

Vana aja mõtted ja uue aja inimesed

Seekordset ajakirjanumbrit kokku pannes kerkis korduvalt esile igikestev (põlvkonna)vahetus: ülikoolis vahetuvad vabade kunstide professor, üliõpilaskonna juhatus ja kultuuriakadeemia juht; meie lehekülgedel on kõrvuti kõrgelt hinnatud vanema põlve arvamusliidrid ja samal erialal alles esimesi – kuigi samuti märkimisväärseid – samme astuvad noored. Mõlemail ...
Merilyn Merisalu
Essee Võrokõisi Kongressi Vanembite kogo, keskel sinises Kauksi Ülle

Imäkeelepuu kasvatamine

Imäkiil tiid,mis ollaq keeletü,keeleldä,kiildünü. Algusõn om helü. Nii nagu loomad ei mõista inimest sõnadest, vaid hääletoonist, nii kuuleb ka väike inimene kõigepealt häält. Lapse vastuvõtlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama häälega. Mina mäletan saatuse tahtel rohkem ...
Kauksi Ülle
Juhtkiri Fotol Tiia Kõnnussaar

Veidike ajakirjanduse köögipoolest

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see õigupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud. Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo sõnul ei vasta tõele ettekujutus, et lugeja ei taha enam ...
Tiia Kõnnussaar
Essee Fotol Egert Vene

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...
Egert Vene
Arvamus Fotol Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko

Kas tuleb „see tunne“ peale?

Edgar Valter kirjutas oma „Pokuraamatus“, et pokudel hakkab ebamugav, kui elupaik enam ei toimi. Kui vesi kaob, kui toitained ei jõua enam nendeni, ei jää nad ootama, et ehk paraneb olukord iseenesest. Nad hakkavad liikuma. Nad otsivad uut kodu, peatuvad ...
Tõnu Esko
Accept Cookies