{"id":27,"date":"2024-04-04T05:10:58","date_gmt":"2024-04-04T02:10:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/soome-lahest-leiti-mehhiko-paritolu-karp\/"},"modified":"2024-04-29T10:35:04","modified_gmt":"2024-04-29T07:35:04","slug":"soome-lahest-leiti-mehhiko-paritolu-karp","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/soome-lahest-leiti-mehhiko-paritolu-karp\/","title":{"rendered":"Soome lahest leiti Mehhiko p\u00e4ritolu karp"},"content":{"rendered":"

24.01.2020 Soome lahest leiti Mehhiko p\u00e4ritolu karp<\/a><\/strong>\n<\/p>\n

2019. aastal k\u00e4ivitunud Eesti, Vene ja Soome \u00fchisprojekt Soome lahe kaitseks ADRIENNE algas suviste v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega, mis viis mereuurijad kokku kahe uue liigiga. Nimelt leiti Soome lahe idaosast merekarp Rangia cuneata ja hulkharjasuss Laonome xeprovala. Merekarp p\u00e4rineb Mehhiko lahest, hulkharjasussi p\u00e4ritolu pole teada ning liiki kirjeldati esmakordselt Eesti teadlaste poolt.<\/p>\n

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna n\u00f5uniku Eda Andresmaa s\u00f5nul v\u00f5isid m\u00f5lemad siia saabuda laevade ballastiveega. \u201cOn \u00fcllatav, et Mehhiko lahe soojadest tingimustest p\u00e4rit karp saab hakkama ka L\u00e4\u00e4nemere magedas ja jahedas vees. Karbid on tuntud kui head vee filtreerijad, aga nende tuleku \u00fcle on veel vara r\u00f5\u00f5mustada. Meile on veel teadmata, kuidas nad Soome lahes k\u00e4ituvad ning kas hakkavad v\u00f5\u00f5rliikidele omaselt h\u00f5ivama kohalike liikide elupaiku,\u201d m\u00e4rkis Andresmaa. Kuigi uute v\u00f5\u00f5rliikide leidmine Soome lahest pole hea uudis, tuleb tunnustada riikidevahelist teadlaste koost\u00f6\u00f6d, et info uute v\u00f5\u00f5rliigileidude kohta paremini levib.<\/p>\n

Projektijuht Jonne Kotta T\u00dc Eesti Mereinstituudist s\u00f5nul j\u00f5udis Mehhiko lahest p\u00e4rinev riimveeline setetesse kaevuv h\u00f5ljumtoiduline karp Euroopasse 2005. aastal Antwerpeni sadama kaudu ning L\u00e4\u00e4nemerre levis liik viis aastat hiljem. 2014. aastal n\u00e4hti teda juba P\u00e4rnu lahes. \u201eKarbid suudavad igap\u00e4evaselt l\u00e4bi filtreerida olulise osa nende kohal paiknevast veesambast ning sel moel parandada merevee kvaliteeti. Mehhiko lahes on karpi ajalooliselt toiduks korjatud, see on v\u00e4\u00e4rtuslik toiduobjekt ka kaladele. Hetkel on karbi asustustihedus L\u00e4\u00e4nemere kirdeosas h\u00f5re, kuid muutuva kliima tingimustes v\u00f5ib see oluliselt suureneda,\u201c r\u00e4\u00e4kis Kotta.<\/p>\n

Teise uue leiuna avastati ADRIENNE projekti v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus Soome lahe idaosast hulkharjasuss Laonome xeprovala. Varem on Kotta s\u00f5nul sama liiki leitud 2009. aastal Hollandi j\u00f5gedest, kanalitest ning suudmealadelt kui seni tundmatut hulkharjasussi. \u201eSama liigi isendeid leidsime 2012. aastal ka P\u00e4rnu lahest ning Aasovi merest. ADRIENNE projekti v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00e4igus saime teada, et n\u00fc\u00fcd on see liik j\u00f5udnud ka Soome lahte,\u201c m\u00e4rkis Kotta.<\/p>\n

Laonome suurendab meresetete stabiilsust. Kuna liik on meil v\u00e4ga arvukas, siis ta on meil arvatavasti oluliseks toiduobjektiks teistele selgrootutele ning kaladele. Tihenev konkurents toidu p\u00e4rast v\u00f5ib v\u00e4hendada samasuguse toitumisviisiga kohalike selgrootute liikide arvukust ja p\u00f5hjustada isegi nende kadumist.<\/p>\n

2019. aasta kevadel Venemaa ja Soome ekspertidega k\u00e4ivitunud \u00fchisprojekti ADRIENNE eesm\u00e4rk on lahendada olukord, kus kolmes Soome lahe \u00e4\u00e4rses riigis kasutatakse mereuuringutel erinevaid uurimis- ja hindamismetoodikaid ning andmed on laiali eri andmebaasides. ADRIENNE projektiga pannakse paika \u00fchtne metoodika, mille alusel koondatakse olemasolevad andmed kooskasutatavaks ning kaardistatakse ja modelleeritakse Soome lahe mereelupaigad ning liikide levik. Projekti l\u00f5ppeesm\u00e4rk on luua otsustusmudel, mis v\u00f5imaldab hinnata erinevate inimtegevuste kumulatiivset m\u00f5ju Soome lahe tundlikule mere\u00f6kos\u00fcsteemile ning milline roll elustiku seisundile on muutuval kliimal.<\/p>\n

Eesti-Vene piiri\u00fclese koost\u00f6\u00f6 programmist rahastatav projekt ADRIENNE kestab kolm aastat kuni 2022. a m\u00e4rtsini. Projekti juhtpartner on T\u00dc Eesti mereinstituut, teised partnerid on Keskkonnaministeerium ja Venemaa Teaduste Akadeemia Peterburi Teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalevad Soome Keskkonnakeskus (SYKE), Kotka Merendusuuringute Keskus, Peterburi Loodusvarade, keskkonnakaitse ja \u00f6koloogia komitee ning Venemaa Geograafia\u00fchingu Peterburi oblasti osakond.<\/p>\n

Selle v\u00e4ljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Keskkonnaministeerium ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Eesti-Vene piiri\u00fclese koost\u00f6\u00f6 programmi 2014-2020, programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.<\/em><\/p>\n

Projekt ADRIENNE kestab kolm aastat (1. aprillist 2019 \u2013 31. m\u00e4rtsini 2022), selle kogumaksumus on 551 006 eurot, millest 90% (495 905 eurot) rahastatakse EL Eesti-Vene piiri\u00fclese koost\u00f6\u00f6 programmist 2014-2020 ning 10% projektipartnerite poolt. <\/em><\/p>\n

Eesti-Vene piiri\u00fclese koost\u00f6\u00f6 programmi 2014-2020 eesm\u00e4rk on edendada piiri\u00fclest koost\u00f6\u00f6d Eesti Vabariigi ja Vene F\u00f6deratsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut m\u00f5lemal pool \u00fchist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu<\/a>.<\/em><\/p>\n

Uudis on p\u00e4rit Keskkonnaministeeriumi lehelt <\/em> https:\/\/www.envir.ee\/et\/uudised\/soome-lahest-leiti-mehhiko-paritolu-karp<\/a><\/p>\n

Venekeelnee artikkel on avaldatud Keskkonnaministeeriumi lehel <\/em>\u0412 \u0424\u0438\u043d\u0441\u043a\u043e\u043c \u0437\u0430\u043b\u0438\u0432\u0435 \u043e\u0431\u043d\u0430\u0440\u0443\u0436\u0435\u043d \u043c\u0435\u043a\u0441\u0438\u043a\u0430\u043d\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043c\u043e\u043b\u043b\u044e\u0441\u043a<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

24.01.2020 Soome lahest leiti Mehhiko p\u00e4ritolu karp 2019. aastal k\u00e4ivitunud Eesti, Vene ja Soome \u00fchisprojekt Soome lahe kaitseks ADRIENNE algas suviste v\u00e4lit\u00f6\u00f6dega, mis viis mereuurijad kokku kahe uue liigiga. Nimelt leiti Soome lahe idaosast merekarp Rangia cuneata ja hulkharjasuss Laonome …<\/p>\n","protected":false},"author":174,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/174"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":240,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/240"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}