![\"Mereruumi](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mereruumi_planeerimine_baltseaplan-scaled.jpg\" "\\"mereruumi_planeerimine_baltseaplan.jpg\\"")
<\/p>\nKoost\u00f6\u00f6 olulistemate riiklike ja piirkondlike huvigruppide ja ministeeriumite vahel mitte ainult ei paranda teadmistevahetust, vaid h\u00f5lbustab mereruumi planeerimist ja mereressursside majandamist luues seel\u00e4bi eeldused keskkonnakaitse t\u00f5hustamiseks\u00a0ja j\u00e4tkusuutlikuks arenguks.<\/p>\n
Allj\u00e4rgnevalt on toodud \u00fclevaade projekti\u00a0t\u00f6\u00f6pakettidest\u00a0(TP).<\/p>\n
<\/p>\n
TP T1\u00a0\u2013 Loodusv\u00e4\u00e4rtuste kaardistamise, modelleerimise ja hindamise metoodikate harmoniseerimine
\nPartnerid: EMI, SPBRC, EME<\/p>\n
T\u00f6\u00f6paketi eesm\u00e4rgid: TP T2\u00a0\u2013 Elustiku kaardistamine, inimtegevuse\u00a0ja kliimamuutuste\u00a0koostoimeliste m\u00f5jude kvantifitseerimine loodusv\u00e4\u00e4rtustele Harmoniseeritud modelleerimine v\u00f5imaldab luua erinevad andmekihid keskonnamuutujatest, surveteguritest ja inimkasutusest<\/strong>. Inimsurvet vaadeldakse piiri\u00fcleselt, v\u00f5ttes arvesse arenguid L\u00e4\u00e4nemere erinevates osades, nende m\u00f5ju ja omavahelist s\u00fcnergiat. Stsenaariumile tuginev modelleerimine v\u00f5imaldab visualiseerida, kuidas eutrofeerumisest ja kliimamuutustest tingitud kahjulikke ilminguid v\u00e4hendada l\u00e4bi inimsurve kaalutletud ruumipaigutuse<\/strong>. Tegevus toetab j\u00e4tkusuutlikku arengut, innovatsiooni ja meremajanduse kasvu, mis tugineb \u00f6ks\u00fcsteemip\u00f5histele teadmistele ja rahvusvahelisele koost\u00f6\u00f6le. Stsenaariumip\u00f5hine ruumiline l\u00e4henemine bioloogilisele mitmekesisusele\u00a0ja \u00f6ks\u00fcsteemiteenustele\u00a0\u00fchendatuna\u00a0legislatiivsete ja majanduslike meetmetega\u00a0v\u00f5imaldab oluliselt parendada piiri\u00fclest koost\u00f6\u00f6d mereressursside majandamisel Soome lahe piirkonnas.<\/p>\n TP\u00a0T3 \u2013 Geoinfos\u00fcsteemi portaali\u00a0loomine T\u00f6\u00f6paketi \u00fclesanne on koostada veebip\u00f5hine geograafilise infos\u00fcsteemi (GIS) portaal, mis on interaktiivseks t\u00f6\u00f6riistaks mereruumi planeerimise ja mereressursside haldamisega seotud \u00fclesannete lahendamisel.<\/strong>\u00a0Portaali \u00fcks olulisemaid funktsionaalsusi on v\u00f5imekus hinnata inimtegevuste eraldi ja koosm\u00f5jusid loodusv\u00e4\u00e4rtuste\u00a0ruumilisele levikule Soome lahes\u00a0erinevate toitainetesisalduste ja kliimastsenaariumite tingimustes.<\/p>\n Portaalis on kombineeritud piiri\u00fclesed mere loodusv\u00e4\u00e4rtuste ja inimsurvete andmed\u00a0masin\u00f5ppemudelitega. Portaali kasutajaliidese ja funktsionaalsuse disainimisel l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et see peab olema lihtsasti ja intuitiivselt kasutatav ning vastama huvigruppide vajadustele. Huvigruppide soovidega arvestamiseks konsulteeritakse nendega aktiivselt t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus.<\/p>\n ADRIENNE tegevused loovad ruumilisi teadmisi loodusv\u00e4\u00e4rtustest ja inimtegevuste\u00a0m\u00f5just merekeskkonnale. Koost\u00f6\u00f6 olulistemate riiklike ja piirkondlike huvigruppide ja ministeeriumite vahel mitte ainult ei paranda teadmistevahetust, vaid h\u00f5lbustab mereruumi planeerimist ja mereressursside majandamist luues seel\u00e4bi eeldused keskkonnakaitse t\u00f5hustamiseks\u00a0ja j\u00e4tkusuutlikuks arenguks. Allj\u00e4rgnevalt on toodud …<\/p>\n","protected":false},"author":174,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/174"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":232,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/232"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n(1) selgitada valja \u00f6ks\u00fcsteemi elemendid, mis v\u00f5imaldavad identifitseerida \u00f6koloogiliselt v\u00e4\u00e4rtuslikke alasid;
\n(2) luua harmoniseeritud meetodid \u00f6koloogiliste v\u00e4\u00e4rtuste ja nendega seotud \u00f6kos\u00fcsteemi teenuste kaardistamiseks.<\/strong> Seatud eesm\u00e4rgid saavutatakse l\u00e4bi tervikliku l\u00e4henemise, andmete kogumise ja\u00a0uudsete\u00a0modelleerimismeetodite rakendamise. K\u00f5ik partnerid v\u00f5tavad osa selle TP\u00a0\u00fclessannete lahendamisest, sest koost\u00f6\u00f6 on vajaik oluliste elupaikade, \u00f6ks\u00fcsteemi funktsioonide ja teenuste harmoniseeritud modelleerimiseks ja kaardistamieks. Harmoniseeritud andmekogud\u00a0loovad sisendi teiste t\u00f6\u00f6pakettide tegevusteks, panustavad riiklikke ja piirkondlike arengukavade t\u00e4itmisse ning parandavad mereressursside majandamist.<\/strong><\/p>\n![\"Muuga](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/muuga_laht_2008_miia.jpg\" "\\"Muuga")
<\/span><\/p>\n
\nPartnerid: EMI, SPBRC, EME<\/p>\n![\"Kalabioloogid\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/kalabioloogid.jpg\" "\\"Kalabioloogid\\"")
<\/span><\/p>\n
\nPartnerid: EMI, SPBRC, EME<\/p>\n![\"Ruumiline](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/shutterstock_1230531295.jpg\" "\\"Georuumiline")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"