{"id":16,"date":"2024-04-04T05:10:57","date_gmt":"2024-04-04T02:10:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/publikatsioonid\/"},"modified":"2024-04-29T10:33:10","modified_gmt":"2024-04-29T07:33:10","slug":"publikatsioonid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/publikatsioonid\/","title":{"rendered":"Publikatsioonid"},"content":{"rendered":"<p>Selle v\u00e4ljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt\u00a0 Tartu \u00dclikool (UTartu) ning selles kajastatu ei peegelda Programmi, Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"317\" class=\"alignnone wp-image-60\" style=\"width: 1000px; height: 124px;\" title=\"Report on the harmonizing methods of field sampling, sample analysis and spatial modelling\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-scaled.jpg\" alt=\"Photo by Jonne Kotta\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-300x37.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-1024x127.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-768x95.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-1536x190.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-2048x253.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_1-1920x238.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><b><span lang=\"EN-GB\">Aruanne v\u00e4lit\u00f6\u00f6de, proovide anal\u00fc\u00fcsi ja ruumilise modelleerimise meetodite \u00fchtlustamise kohta<\/span><\/b><br>\n<span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: normal;\"><span style=\"color: #333333;\">Aruanne kirjeldab keskkonnaandmete ja loodusv\u00e4\u00e4rtuste andmestikke programmialal ning annab \u00fclevaate, milliseid modelleerimise meetodeid kasutame, et ennustada oluliste loodusv\u00e4\u00e4rtuste ruumimustreid Soome lahes nii t\u00e4nap\u00e4evaste kui ka muutuva kliima tingimustes.<\/span><\/span><\/span><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2278466%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/output_t1.2.1_harmonizing_methods_of_field_sampling_sample_analysis_and_spatial_modelling_edited.pdf\">Report on the harmonizing methods of field sampling, sample analysis and spatial modelling<\/a><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"308\" class=\"alignnone wp-image-61\" style=\"width: 1000px; height: 120px;\" title=\"aquaculture.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-scaled.jpg\" alt=\"Aquaculture\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-300x36.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-1024x123.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-768x92.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-1536x185.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-2048x246.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/aquaculture-1920x231.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><strong>Keskkond ja sinine majandus<\/strong><\/p>\n<p>ADRIENNE projekt anal\u00fc\u00fcsib, kuidas inimtegevus m\u00f5jutab elurikkust, bioloogilise\u00a0 mitmekesisuse toimimist ning \u00f6kos\u00fcsteemi poolt pakutavaid h\u00fcvesid Soome lahe n\u00e4itel. Otsitakse v\u00f5imalusi merel esineva inimtekkelise kahju leevendamiseks ning elurikkuse j\u00e4tkusuutlikkuseks erinevates kliimamuutuste stsenaariumites. ADRIENNE projektis on selleks loodud avalik veebip\u00f5hine kaardirakendus <a title=\"\" href=\"https:\/\/gis.sea.ee\/bluebiosites\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/gis.sea.ee\/bluebiosites\/\">PlanWise4Blue (PW4B)<\/a>. T\u00f6\u00f6riist h\u00f5lmab s\u00fcvendamist, tuuleparkide arendamist, laevandust, kutselist kalap\u00fc\u00fcki, sadamate arendust ja hooldust, kaevandamist, riigikaitset, reovee \u00e4rajuhtimist, rannakaitset, kalakasvatust, karpide ja vetikate kasvatust, meretaimede koristust, turismi ja vaba aja tegevusi.<br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2278468%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/factsheet_environmentalconsiderations_ee_edited.pdf\">Keskkonnakaalutlused ja sinimajandus<\/a><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"343\" class=\"alignnone wp-image-62\" style=\"width: 1000px; height: 134px;\" title=\"planwise4b.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-scaled.jpg\" alt=\"PW4B\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-300x40.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-1024x137.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-768x103.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-1536x206.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-2048x275.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/planwise4b-1920x257.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><strong>Merekeskkonna s\u00e4\u00e4stlik\u00a0majandamine<\/strong><\/p>\n<p>J\u00e4tkusuutliku majanduse aluseks ja arenemiseks vajame poliitilist tahet, teaduslikku \u00fclevaadet ja rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. ADRIENNE kasutab keskkonnatingimuste kirjeldamiseks, \u00f6koloogiliselt v\u00e4\u00e4rtuslike alade ja keskkonnateenuste kirjeldamiseks \u00fchtlustatud kaardistusmeetodeid. Merekasutuse otsuste tegemist toetab valminud t\u00f6\u00f6riist <a title=\"\" href=\"https:\/\/gis.sea.ee\/bluebiosites\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/gis.sea.ee\/bluebiosites\/\">PlanWise4Blue<\/a>.<br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2278470%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/factsheet_on_sustainable_management_eesti_edited.pdf\">Merekeskkonna s\u00e4\u00e4stlik majandamine<\/a><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"932\" class=\"alignnone wp-image-66\" style=\"width: 600px; height: 218px;\" title=\"2020_kotta_et_al_env_advances\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-scaled.jpg\" alt=\"2020_kotta_et_al_env_advances\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-300x109.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-1024x373.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-768x280.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-1536x559.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-2048x746.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances-1920x699.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><b><span lang=\"EN-GB\">Veebip\u00f5hine t\u00f6\u00f6riist t\u00f5endusp\u00f5histe teadmiste integreerimiseks kumulatiivsete m\u00f5jude hindamisse<\/span><\/b><br>\n<span lang=\"EN-GB\">Inimtegevusest tingitud survete intensiivistumine ja mitmekesistumine mere\u00f6kos\u00fcsteemides on tekitanud muret j\u00e4tkusuutliku arengu osas. Adrienne projekti k\u00e4igus loodi PlanWise4Blue otsustustugi (PW4B), millega hinnatakse survetegurite kumulatiivset m\u00f5ju loodusv\u00e4\u00e4rtustele. PW4B vahendit saab kasutada inimtegevuste eraldi kui ka koosm\u00f5jude prognoosimiseks, seda nii t\u00e4nap\u00e4evaste kui ka tuleviku keskkonnatingimuste juures. PW4B-t\u00f6\u00f6riista saavad planeerijad kasutada kahjulike keskkonnam\u00f5jude v\u00e4hendamiseks, t\u00f5husate leevendusstrateegiate v\u00e4ljapakkumiseks ja j\u00e4tkusuutlike planeerimislahenduste saavutamiseks.<\/span><br>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1673\" class=\"alignnone wp-image-65\" style=\"width: 400px; height: 261px;\" title=\"Online tool to integrate evidence-based knowledge\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-scaled.jpg\" alt=\"Online tool to integrate evidence-based knowledge\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-300x196.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-1024x669.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-768x502.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-1536x1004.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-2048x1338.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances_fig1-1920x1255.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><span class=\"file media-element file-os-files-link-icon\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:62280,%22view_mode%22:%22os_files_link_icon%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/2020_kotta_et_al_env_advances.pdf\">Online tool to integrate evidence-based knowledge into cumulative effects assessments: Linking human pressures to multiple nature assets<\/a><\/span><br>\ndoi:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.envadv.2020.100026\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">10.1016\/j.envadv.2020.100026<\/a><\/p>\n<p><b><span lang=\"EN-GB\">Kliimamuutuste m\u00f5ju prognoosimine olulistele mereelupaikadele L\u00e4\u00e4nemere kirdeosas<\/span><\/b><br>\n<span lang=\"EN-GB\">Elupaigat\u00fc\u00fcpide prognoosimudelid koostati v\u00f5imendatud regressioonipuude (BRT) meetodi abil. Mudelprognoosid loodi nii praeguste kui ka tulevaste kliimastsenaariumide jaoks. Kliimamuutus v\u00f5ib p\u00f5hjustada v\u00e4\u00e4rtuslike elupaigat\u00fc\u00fcpi moodustavate liikide, nagu meriheina ja agariku, leviku olulist v\u00e4henemist. M\u00e4ndvetikad on aga potentsiaalsed v\u00f5itjad, kuna nende levik tulevikus t\u00f5en\u00e4oliselt suureneb. M\u00e4ndvetikad ei suuda aga asendada teiste oluliste elupaigat\u00fc\u00fcbi liikide ni\u0161\u0161i, kuna nende substraadi, lainetuse ja soolsuse eelistused on erinevad.<\/span><br>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"9621\" height=\"5414\" class=\"alignnone wp-image-88\" style=\"width: 1000px; height: 563px;\" title=\"ics_2021_torn_et_al_2020_230908.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ics_2021_torn_et_al_2020_230908.jpg\" alt=\"ics_2021_torn_et_al_2020_230908.jpg\"><\/p>\n<p><span class=\"file media-element file-os-files-link-icon\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:62102,%22view_mode%22:%22os_files_link_icon%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <\/span><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ics_2021_torn_et_al_2020_230908.jpg\" data-fid=\"78461\">Poster<\/a><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link-icon\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:62276,%22view_mode%22:%22os_files_link_icon%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/torn_et_al_2020.pdf\">Predicting the Impact of Climate Change on the Distribution of the Key Habitat-Forming Species in the Ne Baltic Sea<\/a><\/span><br>\ndoi:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/bioone.org\/journals\/journal-of-coastal-research\/volume-95\/issue-sp1\/SI95-035.1\/Predicting-the-Impact-of-Climate-Change-on-the-Distribution-of\/10.2112\/SI95-035.1.short\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">10.2112\/SI95-035.1<\/a><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"921\" class=\"alignnone wp-image-73\" style=\"width: 600px; height: 216px;\" title=\"Meta-analysis on the ecological impacts of widely spread non-indigenous species in the Baltic Sea\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-scaled.jpg\" alt=\"Ojaveer et_al 2021.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-300x108.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-1024x368.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-768x276.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-1536x552.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-2048x737.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021-1920x691.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><b><span lang=\"EN-GB\">Meta-anal\u00fc\u00fcs L\u00e4\u00e4nemeres laialt levinud v\u00f5\u00f5rliikide \u00f6koloogiliste m\u00f5jude kohta<\/span>.<\/b><br>\n<span lang=\"EN-GB\">V\u00f5\u00f5rliikide sissetoomine on \u00fcks peamisi tegureid liikide biogeograafia muutumises ja on sageli seotud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete tagaj\u00e4rgedega vastuv\u00f5tvatele \u00f6kos\u00fcsteemidele ja nende poolt inimestele pakutavatele h\u00fcvedele. Hoolimata mitmete k\u00f5rgetasemelisete rahvusvaheliste \u00f5igusaktide olemasolust on mereliste v\u00f5\u00f5rliikide \u00f6kos\u00fcsteemidele avaldatava m\u00f5ju p\u00f5hjalik kvantitatiivne hindamine ebapiisav ning puudub kindel ja andmetel p\u00f5hinev hindamisraamistik. K\u00e4esoleva uuringu eesm\u00e4rk oli t\u00e4ita see l\u00fcnk, hinnates kvantitatiivselt L\u00e4\u00e4nemeres laialt levinud v\u00f5\u00f5rliikide m\u00f5ju erinevatele \u00f6kos\u00fcsteemidele. Uuringu tulemused v\u00f5imaldasid kindlaks teha k\u00f5ige enam m\u00f5ju avaldavad v\u00f5\u00f5rliigid, m\u00e4\u00e4ratleda k\u00f5ige olulisemate muutuste aluseks olevad protsessid ja tuua v\u00e4lja peamised m\u00e4\u00e4ramatuse allikad.<\/span><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link-icon\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:62277,%22view_mode%22:%22os_files_link_icon%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/ojaveer_et_al_2021.pdf\">Meta-analysis on the ecological impacts of widely spread non-indigenous species in the Baltic Sea<\/a><\/span><br>\ndoi:\u00a0<a title=\"Persistent link using digital object identifier\" href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.scitotenv.2021.147375\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.scitotenv.2021.147375<\/a><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1063\" class=\"alignnone wp-image-76\" style=\"width: 600px; height: 249px;\" title=\"Mapping the biota and quantifying separate and synergistic impacts of human uses on joint nature assets\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-scaled.jpg\" alt=\"Mapping the biota and quantifying separate and synergistic impacts of human uses on joint nature assets\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-300x125.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-1024x425.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-768x319.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-1536x638.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-2048x851.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_impacts_of_human_uses_on_joint_nature_assets-1920x798.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><b><span lang=\"EN-GB\">Elustiku kaardistamine ja inimtegevuse kumulatiivsete m\u00f5jude m\u00e4\u00e4ratlemine. Tegevus T2.1.1<\/span><\/b><br>\n<span lang=\"EN-GB\">T\u00f5husate poliitikameetmete ja majandamismeetmete kavandamise p\u00f5hikomponendiks on piiri\u00fclesed teadmised eri liikide, liikide r\u00fchmade ja bioloogilise mitmekesisuse elementide ruumilistest mustritest. Need teadmised on aluseks h\u00e4sti informeeritud \u00f6kos\u00fcsteemip\u00f5hise meremajandamise v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Siiski ei ole selline teave kogu Soome lahe piirkonna kohta siiani k\u00e4ttesaadav. Adrienne\u2019i projekti tegevuse T2.1.1 tulemusel koostati \u00fchtlustatud piiri\u00fclesed kaardid oluliste bioloogiliste elementide kohta, mis on olulised mereliste loodusv\u00e4\u00e4rtuste \u00fcldiste ruumiliste mustrite m\u00f5istmiseks.<\/span><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:78471,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/mapping_the_biota_and_quantifying_separate_and_synergistic_activity_output_t2.1.1_edited.pdf\">Mapping the biota and quantifying separate and synergistic impacts of human uses on joint nature assets<\/a><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1285\" class=\"alignnone wp-image-78\" style=\"width: 600px; height: 301px;\" title=\"Guidelines how to valuate biodiversity elements.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-scaled.jpg\" alt=\"Guidelines how to valuate biodiversity elements.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-300x151.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-1024x514.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-768x385.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-1536x771.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-2048x1028.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements-1920x964.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\"><\/p>\n<p><b><span lang=\"EN-GB\">\u00d6kos\u00fcsteemi elementide levikust nende v\u00e4\u00e4rtustamiseni. Tegevus T1.1.2<\/span><\/b><br>\n<span lang=\"EN-GB\">L\u00e4\u00e4nemere tingimused m\u00f5jutavad k\u00f5iki selle mere \u00e4\u00e4rses paiknevaid riike. Adrienne\u2019i projekti k\u00e4igus loodi metoodiline raamistik, mis aitab v\u00e4\u00e4rtustada Soome lahes paiknevaid loodusv\u00e4\u00e4rtusi, et selle kaudu neid ka paremini kaitsta. Selleks koondati erinevatest allikatest p\u00e4rinevad andmed konsolideeritud andmebaasi. Seal, kus mereseire l\u00e4biviimine oli liiga keeruline v\u00f5i liiga kulukas, kasutati kaasaegseid matemaatilise prognoosi ja kaugseire meetodeid. L\u00f5puks n\u00e4idati, kuidas erinevate \u00f6kos\u00fcsteemi elementide kohta kogutud andmete alusel on v\u00f5imalik arvutada \u00f6kos\u00fcsteemi teenuste pakkumust. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud metoodiline raamistik on suunatud praeguste keskkonnaprobleemide lahendamisele kasutades \u00e4ra olemasolevate seireprogrammide andmeid ja parimat oskusteavet keskkonnam\u00f5jude leevendamisel.<\/span><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:78472,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/guidelines_how_to_valuate_biodiversity_elements_final_edited.pdf\">Guidelines how to valuate biodiversity elements<\/a><\/span><\/p>\n<p><span style=\"background: white;\"><span lang=\"EN-US\"><span style=\"color: #3b3b3b;\"><strong>Soome lahe elupaikade \u00fclevaade.<\/strong><\/span><\/span><\/span><br>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1808\" height=\"2560\" class=\"alignnone wp-image-80\" style=\"width: 706px; height: 1000px;\" title=\"Soome lahe elupaigad\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-scaled.jpg\" alt=\"Soome lahe elupaigad\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-scaled.jpg 1808w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-212x300.jpg 212w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-723x1024.jpg 723w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-768x1087.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-1085x1536.jpg 1085w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-1447x2048.jpg 1447w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/soome_lahe_elupaigad-1920x2718.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1808px) 100vw, 1808px\"><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:69470,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/adrienne_plakat_soome_lahe_elupaigad.pdf\">Soome lahe elupaigad. Habitats in the Gulf of Finland.pdf<\/a><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"720\" class=\"alignnone wp-image-82\" style=\"width: 711px; height: 400px;\" title=\"H\u00fcljes Pusa t\u00f6\u00f6vihik. Viigerh\u00fcljes Pusa tutvustab k\u00f5igile soovijatele L\u00e4\u00e4nemere eluolu.\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/tutvu_laanemerega_huljes_pusa_toovihik.jpg\" alt=\"H\u00fcljes Pusa t\u00f6\u00f6vihik. \" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/tutvu_laanemerega_huljes_pusa_toovihik.jpg 1280w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/tutvu_laanemerega_huljes_pusa_toovihik-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/tutvu_laanemerega_huljes_pusa_toovihik-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/tutvu_laanemerega_huljes_pusa_toovihik-768x432.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1280px) 100vw, 1280px\"><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2269869%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/tutvu_laanemerega_huljes_pusa_toovihik.pdf\">H\u00fcljes Pusa t\u00f6\u00f6vihik. Viigerh\u00fcljes Pusa tutvustab k\u00f5igile soovijatele L\u00e4\u00e4nemere eluolu.<\/a><\/span><br>\n<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2269885%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/363\/baltic_sea_pusa_the_seal_workbook_stickers_01.pdf\">Kleepsud.<\/a><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Selle v\u00e4ljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt\u00a0 Tartu \u00dclikool (UTartu) ning selles kajastatu ei peegelda Programmi, Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti. Aruanne v\u00e4lit\u00f6\u00f6de, proovide anal\u00fc\u00fcsi ja ruumilise modelleerimise meetodite \u00fchtlustamise kohta Aruanne kirjeldab keskkonnaandmete ja loodusv\u00e4\u00e4rtuste andmestikke programmialal ning &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":174,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-16","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/174"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":237,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/16\/revisions\/237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/adrienne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}