Teadustöö

Inimene töötleb rohkem informatsiooni kui ta jõuab teadvustada, kuid mis võib siiski käitumist suunata. Sellisele informatsioonile saab ligi neuroteaduse vahenditega, näiteks aju automaatse eristusvastuse (lahknevusnegatiivsus, MMN) abil. MMN halveneb erinevate häirunud seisundite ja haiguste puhul, kuid pole täpselt teada, kas see langus on üldine või konstruktispetsiifiline. Projekt uuribki, kuidas MMN seostub inimese stabiilsete omaduste ja lühiajaliselt esile kutsutud seisunditega ning kuivõrd see on üldine või spetsiifiline. Selleks (1) loome tähelepanueelsete töötlusprotsesside ja taustateabe andmekogu ja töötame välja normatiivsed töötlusprotsesside kirjeldused ning (2) rakendame MMN metoodikat kolmes eksperimendis leidmaks keeleõppe, söömiskäitumise ja nutiseadmete kasutamisega seotud tähelepanueelse infotöötluse iseärasusi. Projekti tulemused on edasiarendamisel kasutatavad hariduse ja terviseedenduse vallas sekkumiste väljatöötamiseks ja nende edukuse jälgimiseks.

Projekti kohta leiad rohkem infot Eesti Teadusinfosüsteemist: “Tähelepanueelne informatsioonitöötlus ajus: seosed seisundite, püsitunnuste ja käitumisega“.

Tegemist on tööga  H2020 projekti MSVPH21165R (945307) “Liigutavad linnad – linnade kaardistamine kasutajate meelte kaudu” (1.03.2021−28.02.2025, Homepage – eMOTIONAL Cities (emotionalcities-h2020.eu)) raames.Kuna maailm on urbaniseerumas ja tuleviku linnad peavad olema inimkesksed, on poliitika seisukohalt kriitilise tähtsusega tugevad tõenduspõhised teadmised aluseks olevate bioloogiliste ja psühholoogiliste protsesside kohta, mille abil linnaplaneerimine ja disain mõjutavad aju ringlusi ja inimeste käitumist. Emotsioonid on meie otsuste võtmeajendid; samamoodi on meie valikud meie heaolu ja tervise mõjutajad. Seega, uuringud, mis keskenduvad emotsioonide ja otsuste eest vastutavate neurobioloogiliste signaalide uurimisele samal ajal kui inimesed suhtlevad linnakeskkonnaga valgustavad, kuidas parandada elanikkonna tervist, füüsilist ja / või vaimset seisundit. Projekt eMOTIONAL Cities loodi iseloomustama linna terviseprobleemide ja ebavõrdsuse intensiivsust ja keerukust. Uurides selle mehhanisme ja nende dünaamikat eksperimentaalselt, täiendab see tavapäraseid kirjeldavaid vaatenurki, mis on suunatud kokkupuute ja tulemuse seostele. Selles võetakse kasutusele süsteemne lähenemisviis, mis põhineb loomulikus keskkonnas tehtud katsetel ja juhtumiuuringutel (Kopenhaagen, Lissabon, London; ja Lansing / Detroit USA-s). Teoreetilistele alustele tuginedes luuakse uudne eMOTIONAL linna kaardistamine, kombineerides sotsiaal- / terviseandmete ruumianalüüsi neuroteaduste katsetega.

Meie uuring tugineb kvalitatiivsetele / kvantitatiivsetele meetoditele ja kasutab linnadevahelise planeerimise ja disaini (maakasutus, transport, kliima ja tervis), neuroteaduste (fMRI, EEG) ning andmeteaduse ja tehnoloogia (tehisintellekt, suurandmed ja VR/AR reaalsus) võimalusi. Analüüs käsitleb ka soolisi aspekte ja kaalub kliinilist uuringut, mis näitaks, et linnakujundus võib mõjutada haavatavat eakat elanikkonda, kellel on oht dementsuse tekkeks. Lõpuks võimaldab uus masinõppe stsenaariumide raamistik linnapoliitika strateegiate testimist ja mõju hindamist, et muuta ELi linnad arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks keskkonnaks. EMOTIONAL Cities on osa Euroopa linnatervise klastrist.