{"id":42,"date":"2024-04-03T23:27:14","date_gmt":"2024-04-03T20:27:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/oppeprotsessi-terviklikkus\/"},"modified":"2024-04-03T23:27:34","modified_gmt":"2024-04-03T20:27:34","slug":"oppeprotsessi-terviklikkus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/oppeprotsessi-terviklikkus\/","title":{"rendered":"\u00d5ppeprotsessi terviklikkus"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u00d5ppeprotsess peaks \u00f5ppija jaoks olema v\u00f5imalikult terviklik.<\/strong><\/p>\n<p>See ei t\u00e4henda \u00fcksnes seda, et ainealased \u00f5ppets\u00fcklid ja -\u00fclesanded moodustavad tervikuid. Kuna \u00f5ppija osaleb k\u00f5ikide ainete tundides, siis on vajalik tervik, mis \u00fcletaks aineid.<\/p>\n<p>Mitmesuguste (haridus)uuenduslike ideede, n\u00e4iteks \u00f5ppimist toetava hindamise rakendamisel ei j\u00f5uta kuigi kaugele, kui see j\u00e4\u00e4b vaid \u00fcksik\u00f5petaja tasandile.<\/p>\n<p>Erinevate koolide \u00f5petajad on arutelude k\u00e4igus toonud v\u00e4lja sarnase mure: Kas pole oht, et \u00f5ppimist toetava hindamine totaalne rakendamine v\u00f5ib muutuda <strong>hariduslikuks moenarruseks<\/strong>? Mingiks formaalsuseks, millest\u00a0 nii \u00f5petajatel kui ka \u00f5pilastel saab isu peagi t\u00e4is? Sel juhul ei toetaks see ju \u00f5ppimist, vaid pigem lihtsalt raiskaks aega.<\/p>\n<p>Kardetakse umbes sellist olukorda: <\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de31b09d62d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de31b09d62d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de31b09d62d-collapse\"><strong>Pahupidi n\u00e4ide eelhindamisest<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de31b09d62d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de31b09d62d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kujutage ette \u00f5pilase koolip\u00e4eva, mille esimene tund on kirjandus. Esmalt selgitab \u00f5petaja ajur\u00fcnnaku abil v\u00e4lja laste eelteadmised Juhan Liivist. . . Teine tund on keemia. \u00d5petaja selgitab ajur\u00fcnnaku abil v\u00e4lja laste eelteadmised elektrol\u00fc\u00fcsist. . . Kolmandaks tunniks on muusika. See algab \u00fchise laulmisega, seej\u00e4rel selgitab \u00f5petaja v\u00e4lja, mida m\u00e4letavad lapsed noodipikkuste \u00fclesm\u00e4rkimisest, et\u00a0kirja panna muusikapala r\u00fctmi. . . Neljas tund on matemaatika. \u00d5petaja selgitab ajur\u00fcnnaku abil, millised on laste (eel)teadmised vektorite liitmisest . . . <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>Nii kirjapanduna v\u00f5ib olukord t\u00f5esti tunduda problemaatiline. V\u00f5ime\u00a0k\u00fcsida, kas parem oleks j\u00e4rgmine variant:<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de31b09d640-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de31b09d640-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de31b09d640-collapse\"><strong>N\u00e4ide eriti traditsioonilisest \u00f5ppest<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de31b09d640-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de31b09d640-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kirjanduse tunnis \u00fctleb \u00f5petaja, et t\u00e4na on teemaks Juhan Liivi elu ja luule, kirjutab teema tahvlile ja palub lastel see vihikusse kirjutada. Pealkirja alla tulevad vihikutesse Juhan Liivi s\u00fcnniaastad, olulisemad daatumid eluloost ja luule liigid (isamaaluule, loodusluule jms). Keemia \u00f5petaja kirjutab tahvlile \u201eelektrol\u00fc\u00fcs\u201c ja dikteerib \u00f5ppijatele elektrol\u00fc\u00fcsi definitsiooni. Seej\u00e4rel palub ta avada \u00f5pikus lk 36 ja kirjutada vihikusse \u00fcmber kastis olev tekst. Muusikatunnis alustatakse varem\u00f5pitud laulu \u00fchislaulmisega. Seej\u00e4rel palub \u00f5petaja avada \u00f5pikus lk 14 ja korrata nootide pikkusi. J\u00e4rgneb frontaalne k\u00fcsitlemine \u2013 \u00f5petaja kirjutab nt\u00a0neljandik-,\u00a0kaheksandik- ja\u00a0kuueteistk\u00fcmnendiknoodid (\u201cta\u201d, \u201eti-ti\u201d, \u201ctiri-tiri\u201c) tahvlile ja k\u00fcsitleb \u00f5pilasi ning lubab j\u00e4rgmisel tunnil teha r\u00fctmidiktaadi. Matemaatika \u00f5petaja kontrollib esmalt koduste \u00fclesannet vastuseid. Seej\u00e4rel kirjutab ta tahvlile uue teema \u2013\u00a0vektorite liitmine \u2013\u00a0ja hakkab lahendama n\u00e4idis\u00fclesannet, paludes lastel see oma vihikutesse \u00fcmber kirjutada. <\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>Kas ei m\u00f5ju nii kirjapanduna v\u00f5\u00f5ristavalt ka totaalne frontaal\u00f5pe, kus \u00f5ppija roll on \u00fcles kirjutada, meelde j\u00e4tta ja j\u00e4rgmisel korral (v\u00f5i tunnikontrollis\/ kontrollt\u00f6\u00f6s) v\u00f5imalikult veatult \u00fcles \u00f6elda k\u00f5ik see, mida \u00f5petaja selleks korraks \u201e\u00f5ppida andis\u201c?<\/p>\n<p>\u00d5ppimist toetava hindamise puhul ei k\u00e4i eelteadmiste v\u00e4ljaselgitamine mitte iga tunni, vaid iga uue teema \u00f5ppimise juurde. Ei ole t\u00f5en\u00e4oline, et igas aines algab uus teema samal p\u00e4eval. Kui lisada siia juurde ka igasugused (vahe)hindamised (nt teemade puhul, mida varem mingil m\u00e4\u00e4ral juba on k\u00e4sitletud, nagu antud n\u00e4ites muusikas noodipikkused ja r\u00fctmi \u00fclesm\u00e4rkimine v\u00f5i matemaatikas vektorid), siis ei ole koolip\u00e4ev, milles pea iga tund algab eelteadmiste v\u00e4ljaselgitamise (ja samas selle kaudu ka \u00f5ppijate aktiveerimisega) mingi utoopia.<\/p>\n<p>Kui p\u00fc\u00fcda seda p\u00e4eva veidi p\u00f5hjalikumalt lahti kirjutada, ei k\u00f5la \u201etotaalne kujundav hindamine\u201c sugugi nii hirmutavalt:<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de31b09d64a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de31b09d64a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de31b09d64a-collapse\"><strong>Totaalse kujundava hindamise koolip\u00e4eva n\u00e4ide<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de31b09d64a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de31b09d64a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\u00d5pilase esimene tund on kirjandus. \u00d5petaja palub lastel meenutada, mida nad teavad Juhan Liivist, pakkuda tema eluaastaid (v\u00e4ike v\u00f5istlusmoment \u2013 kes eksib k\u00f5ige v\u00e4hem v\u00f5i paneb suisa t\u00e4ppi, IT-vahendite kasutamine pole lubatud). J\u00e4rgnevalt pannakse klassi seinale 30 luuletust ja iga laps peab individuaalselt arvama, millised neist v\u00f5iksid kuuluda Juhan Liivile . . .\u00a0\n<p>Teine tund on keemia. \u00d5petaja kirjutab tahvlile s\u00f5na \u201eelektrol\u00fc\u00fcs\u201c ja palub k\u00f5igil minuti jooksul vaikselt m\u00f5elda, mis tal selle s\u00f5naga seostub. Seej\u00e4rel palub ta soovijatel oma assotsiatsioone jagada (kusjuures need, kes on k\u00f5nelejaga n\u00f5us \u2013 kellel endal tuli sarnane v\u00f5i sama idee, annavad sellest m\u00e4rku k\u00e4e t\u00f5stmisega). Esimesena tuuakse v\u00e4lja, et see on seotud elektriga (t\u00f5usevad k\u00f5ik k\u00e4ed), teine idee, et see on seotud valgusega, mille peale t\u00f5useb paar k\u00e4tt. J\u00e4rgmine seos on elektrivool vedelikus, sellega n\u00f5ustub k\u00f5hklevalt umbes kolmandik \u00f5pilastest. N\u00fc\u00fcd uurib \u00f5petaja, kas on keegi, kes teab t\u00e4psemalt, mis see \u201eelektrol\u00fc\u00fcs\u201c olla v\u00f5iks ja on valmis seda teistelegi r\u00e4\u00e4kima. Leidub kolm julget. Esimene neist r\u00e4\u00e4gib, et see on elektrivool vedelikes, mille k\u00e4igus tekib mingi uus aine. \u00d5petaja kuulab, teeb m\u00f5ned m\u00e4rkmed ja uurib, kas teised kaks (ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud klass) on selgitusega rahul v\u00f5i tahaksid midagi lisada. \u00dcks \u201eteadjatest\u201c n\u00f5ustub esimesena k\u00f5nelenuga, teine t\u00e4psustab, et see ei saa olla toimuda igasugustes vedelikes, vaid ainult neis, mis juhivad elektrit, st nt vees, kus on midagi lahustunud ja lisab, et seda kasutatakse esemete \u00f5hukese metalliga katmiseks, nt kroomimisel ja nikeldamisel ning ta isa teeb seda t\u00f6\u00f6 juures \u00fcsna tihti. \u00d5petaja toob m\u00f5lema \u00f5pilase sissejuhatusest v\u00e4lja\u00a0need kohad, mis on t\u00f5esed (T\u00f5epoolest, Toomas, sa t\u00f5id \u00f5igesti v\u00e4lja, et. . . ) ning pakub v\u00e4lja, et j\u00e4rgnevalt v\u00f5iksid nad sooritada v\u00e4ikse katse. . .<\/p>\n<p>Kolmas tund on muusika. See algab varem \u00f5pitud laulude \u00fchislaulmisega. P\u00e4rast seda laseb \u00f5petaja \u00f5ppijatel kuulata \u00fcht uut laulu (salvestust) ja palub refr\u00e4\u00e4ni r\u00fctmis kaasa plaksutada. Kui laul l\u00f5peb, teeb ta m\u00f5nele (tublimale) lapsele, kellele r\u00fctm meelde j\u00e4i, ettepaneku seda teistele ette plaksutada, paludes igal lapsel proovida r\u00fctm kirja panna. Seej\u00e4rel moodustatakse paarid lastest, kes muusikat ei \u00f5pi \/ muusikakoolis ei k\u00e4i, paarilised v\u00f5rdlevad oma vihikuid. Lisaks on klassis viis \u201eeksperti\u201c \u2013 muusikat \u00f5ppivat last. Kui m\u00f5nel paaril tekib k\u00fcsimusi (r\u00fctm on erinevalt kirja pandud ja kumbki ei tea, kuidas on \u00f5ige), siis l\u00e4hevad nad m\u00f5ne \u201eeksperdi\u201c juurde, kelle \u00fclesanne on esmalt kahtlane koht uuesti ette plaksutada ja kui sellest vihjest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heseks, siis ka selgitada, mis r\u00fctmiga tegemist on ja kuidas seda kirja panna, kontrolliks v\u00f5ivad paarid kasutada ka \u00f5pikut lk 14, kus tabelina on kirjas erinevad nootide pikkused . . .<\/p>\n<p>Neljas tund on matemaatika. \u00d5petaja palub lastel grupiti moodustada matkamarsruudid Eesti kaardil, milles l\u00e4bitakse v\u00e4hemalt kolme vaatamisv\u00e4\u00e4rset paika ning hinnata (orienteeruvalt), mitmekilomeetrine matk tuleb ning kui kaugel on nad erinevatel hetkedel matka algus- ning l\u00f5pp-punktist. \u00dclesande tulemuste p\u00f5hjal meenutatakse grupiti, mida teatakse vektorite liitmisest . . . <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p>Kas poleks t\u00f5en\u00e4oline, et sellise \u00f5ppimise puhul, mil eelhindamine ja olemasolevate teadmiste aktiveerimine on k\u00f5igi ainete \u00f5ppe lahutamatuks osaks, kujuneksid \u00f5ppijatel ka s\u00fcgavamad, s\u00fcsteemsemad ja p\u00fcsivamad teadmised oskused? Boonusena veel huvi, teadmised endast \u00f5ppijana, oskus oma \u00f5ppimist kavandada ja selle eest vastutust v\u00f5tta?<\/p>\n<p><strong>Selline l\u00e4henemine n\u00f5uab kahtlemata rohkem aega, kui frontaalmeetod, ent see ei oleks raisatud aeg!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00d5ppeprotsess peaks \u00f5ppija jaoks olema v\u00f5imalikult terviklik. See ei t\u00e4henda \u00fcksnes seda, et ainealased \u00f5ppets\u00fcklid ja -\u00fclesanded moodustavad tervikuid. Kuna \u00f5ppija osaleb k\u00f5ikide ainete tundides, siis on vajalik tervik, mis \u00fcletaks aineid. Mitmesuguste (haridus)uuenduslike ideede, n\u00e4iteks \u00f5ppimist toetava hindamise rakendamisel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":36,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-42","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/36"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":154,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/42\/revisions\/154"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/6ppimisttoetavhindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}