Planeerimine enne hindamismeetodi valikut

Hariduse peamiseks eesmärgiks peaks olema õpilaste areng, nende arusaamise arendamine ja süvendamine. Kuidas seda teha?

Õpilaste arusaamise tase avaldub kõige tõhusamalt olukorras, kus õpilastele pakutakse mitmetahulisi, iseseisvat selgitamist ja tõlgendamist nõudvaid ülesandeid. Tehes neile ülesandeks vaadelda õpitut teisest vaatenurgast, asetada teadmised uude konteksti ja paludes neil seejuures iseenda õppimist analüüsida, saab õpetaja hinnata, kuidas tema õpilased õpitust aru on saanud. 

Järgnevas videoesitluses vaatleme, mida hindamismeetodi valikul silmas pidada.

  Mõtlemisülesanne

Millistele õpetamise aspektidele tuleb mõelda "finišist" alustamise meetodit kasutades?

Vaadake üle ja pange vajaduse korral ka kirja, milliste pädevuste kujunemist kooliastme lõpuks eeldab riiklik õppekava. Millised õpieesmärgid olete oma õpilastele seadnud selleks aastaks? Millised järgmiseks kaheks-kolmeks aastaks? Millised teadmised, oskused ja hoiakud peaksid olema õpilastel veerandi lõpuks? Millised võiksid need olla paari aasta perspektiivis? Ja kõige lõpuks – kas need kolm astet on omavahel loogilises kooskõlas ja järgnevuses?

Mõelge, MIDA ja MILLEKS hindate?

Hindamismeetodite valimisel on oluline läbi mõelda, mida hindamistulemustega peale hakata? Kas teil on vaja hinnata selleks, et kavandada edaspidist tööd õpilastega või hinnata õpilaste saavutusi? Teisisõnu, kas tegu on edasiviiva tagasisidega või on teil tarvis kokkuvõtlikku ülevaadet ja võite sellega piirduda?

Mis aitab õpetajat sobiva hindamismeetodi valimisel kõige enam?

Pidage meeles, et mida selgemalt on sõnastatud õpitulemused, seda kergem on leida sobivat hindamismeetodit. Ühtlasi hõlbustab selgelt ja kitsalt sõnastatud õpitulemus sõnastada oskused ja teadmised, mida õpilasel uuest teemast arusaamiseks vaja läheb.