Hindamine tähendab (koolikontekstis) eelkõige hinnete panemist.
jah
ei
ei tea
Minu õpilased saavad hindeid . . .
. . . ńumbrilisi hindeid ma õpilastele ei pane, küll aga annan neile tagasisidet.
. . . võimalikult tihti . see aitab neid motiveerida ja tööle panna.
. . . vähemalt nii sageli, kui koondhinde kokkusaamiseks vaja (st vähemalt 3 x perioodi jooksul).
Soov head hinnet saada või hirm halva hinde ees on paljude õpilaste peamiseks motivaatoriks.
Õppida saab ka ilma hindamiseta.
Kujundav hindamine tähendab eelkõige pika ja põhjaliku kirjaliku tagasiside andmist.
Kujundaval hindamisel tuleb kindlasti kasutada detailseid hindamismudeleid.
Kasutasin hindamiseks kõige rohkem ... (vali peamised meetodid, mida kasutasid eelmisel poolaastal)
… valikvastustega teste
… hindelisi tunnikontrolle
… kontrolltöid
… praktilisi töid
… faktiteadmiste kontrolle, lugemiskontrolle
… vaatlust
… arutelu ja vestlust
… grupitööd
… õpipäevikut, blogi või õpimappi
… loovtöid
. . . klassi ees hinde peale vastamist
... enesekontrolli küsimustikke
Minu peamine eesmärk õpetades oli materjaliga edasi minna.
mõnikord
Kohandasin või seadsin eesmärke ka lähtudes oma õpilaste tasemest, huvidest ja eeldustest.
Kaasasin õpilased eesmärgistamisse.
Minu õpilased said aru, milline on õppe siht (mis suunas nad peaksid liikuma) ja eesmärgid (kuhu nad peaksid lõpuks välja jõudma).
Õpilased teadsid, millised eesmärgid on kõige tähtsamad.
Tutvustasin õpilastele tunni teemat ja õppeülesannet.
aeg-ajalt
Arutasin edu kriteeriumid ehk hea töö/ soorituse olulised tunnused õpilastega läbi.
Õpilased teadsid edukriteeriume enne õppeülesande alustamist.
Õpilased kasutasid edu kriteeriume õppeülesande tegemisel.
Edu kriteeriumid kajastasid kõige olulisemaid õppe-eesmärke.
ei oska öelda
Õppe kavandamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks kogusin infot järgmiselt:
Kogusin infot selle kohta, mida õpilased pärast millegi õppimist teavad, oskavad.
Õpilased esitasid õppe käigus üksteisele küsimusi.
Õpilased märkisid ise üles, mida nad pärast millegi õppimist teavad, oskavad.
Kogusin infot õpilaste huvide, eelduste, eelistuste kohta.
Jäädvustasin, salvestasin, panin kirja selle, mida õpilased enne millegi õppimist teavad, oskavad.
Õpilased märkisid ise üles, mida nad enne millegi õppimist teavad, oskavad.
Analüüsisin õppeprotsessi käigus õpilaste töid ja sooritusi.
Õpilased esitasid õppeprotsessi käigus mulle küsimusi.
Kasutasin järgmisi viise tagasiside andmiseks:
Õpilased said tagasisidet ainult minult.
Õpilased said tagasisidet nii minult kui kaaslastelt.
Õpilased hindasid ennast ka ise (eneseanalüüsi teel).
Õpilased hindasid ennast IKT vahendite, mudelite vms abivahendite toel.
Tagasiside oli numbriline (hinne).
Tagasiside oli sõnaline.
Tagasiside oli nii numbriline kui ka sõnaline
Tõin välja parimad.
Tõin välja halvimad.
Tagasiside andis konkreetseid juhiseid selleks, et õpilased saaksid oma töid/ sooritusi paremaks muutma.
Kui andsin sõnalist tagasisidet, oli see kõige sagedamini ...
... kiitus
... laitus
... nõuanne
... töö / soorituse kirjeldus
... tugevuste ja arengukohtade väljatoomine
Kogutud info põhjal ...
... tegin õppeprotsessis vajaduse korral muudatusi.
... tegid õpilased ise õppeprotsessis muudatusi.
