Mis on õppimist toetav hindamine?
Selle ploki materjalid aitavad mõista, mis on kujundav ehk õppimist toetav hindamine:
- kuidas seostub õppimist toetav hindamine teiste sarnaste terminitega
- milline on kujundava hindamise põhilubadus
- millised on põhiküsimused, millele selle hindamise abil vastust otsitakse
- milliseid tingimusi on vaja, et õppimist toetav hindamine rakenduks
- mida peetakse hindamisalaseks kirjaoskuseks ja mis alaoskuseid see sisaldab
- millised müüdid on meil levinud kujundava hindamise kohta
Kas vastasite enne kursuse materjalidega tutvumise alustamist ka enesehindamise küsimustele? Kui ei, siis soovitame seda teha ja siis esimese teema juurde tagasi tulla.
Et oma arusaamist kontrollida, eelteadmisi ja võimalikke vastuolulisi arusaamu kaardistada, on teile teema alguses väike
Mõtlemisülesanne
Hindamine on hinde panemine?
Kui valisite selle vastuse, siis kuulute enamuse hulka. Õpetajate esma- ja täienduskoolituse kogemused, samuti hindamisuuringu (Jürimäe jt 2012) tulemused näitavad, et Eesti õpetajad seostavad hindamist kooli- ja klassiruumi kontekstis just numbriliste hinnete panemisega. Seda traditsiooni on toetanud varasemad haridusministri hindamismäärused, mis on aastaid keskendunud just kokkuvõtvale numbrilisele tagasisidele, ning laste ja vanemate ootused ja arusaamad. Õppimist toetava hindamise (kujundava hindamise) teemaga tutvumisel lugesin palju ingliskeelseid artikleid. Ja tegelikult läks mul peaaegu aasta, et neist aru saama hakata – artiklid olid toredad ja aktiivõppekesksed, aga hindamisest oli neis juttu üsna vähe. Räägiti eesmärgistamisest, eesmärkide jagamisest õpilastega, erinevatest tagasiside andmise viisidest, refleksioonist, enda ja teiste tööde analüüsist, arengu kohta andmete kogumisest ja arengu nähtavaks tegemisest nt graafikute abil. Ja üsna vähe (või üldse mitte) hindamisest – nii mulle näis. Ingliskeelne "assessment" või "evaluation" on siiski palju laiem mõiste kui nt "grading" või "marking". Ja just seda laias tähenduses hindamist – info kogumist, kaalumist, kasutamist – peetakse silmas hindamise alastes artiklites. Kui teemaks on õppimist toetav hindamine, siis rõhutataksegi info kasutamist – seda tuleks kasutada õppimise toetamiseks. Kas õppimist toetab ka numbriline (hindeline) tagasiside, on hoopis eraldi teema, palju kitsam kui hindamisteema ise.“ (Maria Jürimäe) Kas Te hindate ka nt olukorda, vahemaa pikkust, ressursse? Või siis hindate kõrgelt mahepõllult saadud vilju, laulupeotraditsioone ja töökust? Või midagi muud? Kui mõne ülaltoodud või analoogse väitega nõustusite, siis annab see märku sellest, et ka eesti keeles on hindamisel laiem tähendus kui ainult hinnete panemine. Kas seda tähendust on mõistlik ka koolikontekstis (nt riiklike õppekavade või valitsuse määruste jõul) laiendama hakata? Laiem hindamiskäsitlus võiks ka õppeprotsessi kavandamisele mõju avaldada. Samas – sõnade tähendust ei saa muuta valitsuse määrusega. Kui jääte oma seisukoha juurde (et vähemalt KOOLIS on hindamine just numbriliste hinnete panemine), siis lugege selle e-kursuse materjale teadmisega, et kursuse autorid mõistsid hindamist teisiti ja nad kasutavad seda mõistet mõnikord ka siis, kui räägivad hoopis info kogumisest, eesmärgiseadest, tagasiside andmisest jne. St arvestage, et hindamise all peetakse sellel veebilehel silmas palju enamat kui hindamist.jah
ei
Õppida saab ka ilma hindamiseta?
jah
ei
olenevalt olukorrast
Kuidas vastuste ja kommentaaridega rahule jäite? Kui teid huvitavad mõisted, siis soovitame tutvuda mõistete ja määratluste allteemaga.
Järgnevas videoesitluses võetakse kokku õppimist toetava hindamise põhiidee. Et asjast terviklikku pilti saada, soovitame vaadata ka selle ploki teisi allteemasid: õppimist toetava hindamise põhiküsimused, peamised lubadused (miks just õppimist toetav hindamine?), rakendamise eeltingimused ja selle hindamisega seostuvad väärarusaamad ning mida sisaldab endas hindamisalane kirjaoskus.